Mis riik see on, kes teenib surnute pealt?!

Jutud sellest, et raha ei jätku, et pensionikassa on tühi, hakkavad ära tüütama. Põhiseaduse järgi kuulub kõrgeim võim rahvale. Kuidas saab rahvas oma võimu realiseerida, kui teda esindama valitud inimesed ei kuula rahva soove? Poliitiku kunst on hakkama saada igas olukorras, ka siis, kui raha napib. Pole õige, et valitsus läheb pensionäride rahakoti kallale.

Kas meie pension on almus?

40% üksielavatest pensionäridest elab vaesuses. Pension pidi seoses elukallidusega 2009. aastal tõusma 14%, aga tõusis vaid 5%. Seega 9% läks valitsuse rahakotti.

2010. aasta II kvartali keskmine pension oli 4252 krooni, s.o 272 eurot. Võrdluseks: Soome keskmine pension on 1344 eurot ehk 18 800 krooni.

Meil on eluea pikkus sama, mis oli arenenud riikides 1970. aastal. Inimarengu aruande järgi oleme 30 aastat maha jäänud, sest ravimite eest tasumisel on omaosalus Eestis 50%, Euroopa Liidus 7%, Prantsusmaal 4% .

Doktor Andres Ellamaa on öelnud, et meie vähesed kulutused tervishoiule saadavad Euroopale signaali, et Eesti on niru riik, kes ei hooli oma rahva tervisest. Kui riigialam pole võimeline ostma isegi möödapääsmatuid ravimeid, tähendab see, et talle pole oma valitsuse ülalpidamine taskukohane!

Hooldusravile kuni 13 000 krooni kuus

Perearstide visiiditasu tõsteti 25 kroonilt 50 kroonile. Tuhanded inimesed üle Eesti ootavad praegu ja ilmselt jäävadki ootama uuringute ja plaanilise ravi järjekorras. Liiga pikad on selle hooldusravi järjekorrad, mida on võimalik saada tõsiste haiguste puhul 60 päevaks, omaosalusega 100 krooni ööpäevas.

Pikema hooldusravi korral on omaosalustasu kerge puude puhul 350 krooni, raskema puhul 400 krooni ja üliraske (voodihaige) puhul 450 krooni ööpäevas.

Kõrged hinnad langetavad pensione

Rehabilitatsioonirahasid on samuti kärbitud. Kui perearst saadab patsiendi päevasele taastusravile, siis on omaosalus 20-minutise massaaži eest 80 krooni. 3000-kroonise matusetoetuse võttis valitsus ära ja matuseteenuste käibemaks tõsteti 5 protsendilt 20 protsendile.

Mis riik see on, kes teenib surnute pealt?

Valitsus ütleb, et pole uneski näinud pensionide vähendamist. Kuidas siis mõista üleöö tõstetud käibemaksu küttele, elektrile, toiduainetele, ravimitele, kütusele jne?

Riik teenis sellega meie taskutest 150 miljonit krooni. Ja tõepoolest - pensione vähendamata!

Pensionärid mäletavad poliitikute lubadusi!

Oleme nüüd Euroopa Liidus, kuid pole üle võtnud Euroopa  malli - austada vanemat põlvkonda ja selle positsiooni ühiskonnas.

Meie riigis on jäetud ratifitseerimata sotsiaalharta artiklid nr. 23  (vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset, s.t riik peab tagama piisavalt vahendeid, mis võimaldavad eakatel jätkata inimväärset elu) ja nr. 30 (õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest).

Riigil on kindlasti kohti, kus saaks kokku hoida. Näiteks: õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et praeguse alusetu vahistamisega tekitatud kahjude hüvitamine ei ole põhiseadusega kooskõlas, s.o igal aastal saab raisatud 3-4 miljonit krooni riigi raha, mille eest riik ei peaks vastutama! Või see, et Haigekassal on suur, kallis, mõttetu agentuur.

Liitudes ÜRO ja Euroliiduga, on Eesti võtnud kohustuse tagada oma riigis inimõigused. Selleks tuleb arendada majandust, sotsiaalsfääri ja tervet kodanikuühiskonda.

Valimised on tulekul. Pensionärid mäletavad neile antud lubadusi.

HERME ENDOJA, Keskerakonna seenioridekogu juhatuse liige, Pärnu

Pildiallkirjad:

MEIE EDGAR: 4500-liikmelise keskseenioride kogu esindajad kuulasid oma erakonna esimehe Edgar Savisaare ülevaadet olukorrast riigis. Imestati, kuidas meedial on õnnestunud segadusse ajada ka need pensionärid, kelle pension Keski valitsuses olles tõusis 30%. Nüüd aga lepitakse aastatepikku pensionide vähenemisega ja kiidetakse Reformile veel takka ka.

VALITI: Aastakoosoleku juhatuses oli ka Tallinna Pensionäride Ühenduse uus juht Anne-Ly Nilisk.

TUBLIMAD: Aastakoosolekul tunnustati mitmeid seeniore, kes oma piirkondades tegusalt toimetavad. Üks neist on Tiina Mürk Tartust (pildil punases).

Jaga |