Arvuti - jumalik abimees või saatanlik pahe?

Jüri O.-M. ENNET,      28. august 2002


Pärast armumänge sünnivad aegajalt lapsed ja nemadki alustavad elu mänguga. Mänguline tegevus algab sünnihetkest ning see on lapsele ning noorele kehalise-vaimse-hingelise arengu ja kasvatamise olulisimaid vahendeid. Lapsemeelsuse ja mängulusti vahele võime julgesti võrdusmärgi paigutada. Mäng on lapse töö!

Kehaline ning vaimne arenemine võimaldab ja elu nõuab, et tahtmise ning lusti kõrval tuleb arvestada kohustuste-vajadustega: õppimine ja kodused tööd, vanemate aitamine. Päevakavast suurima osa hõivab koolilapsel õppetöö. Õppimine on koolilapse töö! See töö nõuab regulaarset pingutamist, mitmete nn lustiliste tegevuste tagaplaanile e teisele tasandile paigutamist. Kasvav kohusetunne ning enesedistsipliin suudab üle olla "lusti-impulssidest". Enne õpitöö ja hiljem mängud - see kuldreegel oli juba meie esivanematelegi tuttav.

Viimase aastakümne "tiigrihüpe" võimaldab väga paljudes peredes kasutada arvuteid nii mängimiseks, õppimiseks, info hankimiseks, andmete edastamiseks, suhtlemiseks, konsulteerimiseks, arveldamiseks. Arvuti on väga hea mälulaegas unustamiste vastu ehk "anti-Alzheimer", vajalik vahend tööks praktiliselt kõigis töökollektiivides. Ja nii edasi.
"Tiigrihüppega" on meieni saabunud ka uus probleem - arvutisõltlased.
Nii nagu taskunoaga võib pliiatsit teritada, vilepilli teha või näiteks puulusikat voolida, nii võib noaga ka uksi-seinu kriipida, kaaslast vigastada või isegi tappa, endale sõrme lõigata ja muudki pahandust hulgi teha. Probleemi "uba" ei ole seega mitte noas või arvutis, vaid nende väärkasutamises. Iga asja jaoks on oma aeg ning ajalimiit.

Kui töörõõmu, kohustuste täitmisest saadud rõõmude kõrval hakkavad domineerima nn impulsirõõmud (tuli mõte: lähen jutukasse, sirvin kommentaare, mängin paar mängu...) ja muud kohustused jäävad paugupealt pooleli, siis… on ju midagi viltu! Kui sellised teod korduvad ja korduvad, puudub asjalik motiiv, ning kannatama hakkavad õpi- või tööasjad, siis võibki koolilaps või täiskasvanu muutuda antud tegevuste suhtes probleemseks ning hiljem arvutisõltlaseks nagu mängunarkomaanid ehk raha peale mängijad. Tekib ülekaaluline mõte, impulsiivselt ja kontrollile raskesti alluv "mängumõte". Enesekontroll taandub, käitumist juhivad nagu alateadvuslikud mehhanismid. Sotsiaalsete käskude-keeldude-kohustuste skaala on sõltlase jaoks "paigast ära" ning inimene satub hingelisse ummikseisu. Põgenemine virtuaalmaailma justkui lõõgastab, kui on sisemised ebakõlad ning puudub hingerahu - ja ollaksegi nõiaringis. Mõnedel inimestel on suuremad eeldused sõltlaseks muutumisel: ebakindlus, häiritud enesehinnang, suhtlemishäired võivad olulised olla.

Väga üldistatult võiks põhjusi vaadelda kolmest suurest rühmast:
A. Isiksusehäirete rühm ehk tegurid, mis on olulised isiksuse arenemisel, kasvatamisel ning õpetamisel on seega suuresti olulised (huvi tekitamine, positiivsed emotsioonid kasvatamisel-koolitamisel, asjakohased kiitmised ja enesehinnangu tõstmine, suhtlemiskogemuse õpetamine jne). Seega kodus ja koolis ei ole oluline mitte ainult ainete õpetamine, vaid isiksuse koolitamine, individuaalsete aktsentueeritud iseloomujoonte õige kasutamine.
B. Teine suur rühm on analoogsed alko-narkosõltlaste tekkepõhjustega. Ühed satuvad "halvale teele" ja teised ei. Olukorda võib võrrelda basseinis olevate "haiguskaridega", millised on enamjaolt nn kaitsva veekihi all. Selle kaitsekihi paksus oleneb meie tervislikust eluviisist (õigest õpi- ja puhkerezhiimist, normaalsest toitumisest, piisavast kehalisest aktiivsusest ning sportlikust treeningust). Kui nende valdkondadega on asi korras, siis "kaitsekiht" suureneb ja nn haiguskarid jäävad sügavamale. Ülemäärane ja vale arvutikasutamine (öötunnid, halb valgustus, sundasend, nõrgad-korrigeerimata nägemine või üleväsitatud silmad, halvasti õhutatud ruum, suitsetamine, ebamugav tool ja riietus jne) toob nn haiguskarid nähtavale. Esmatunnusteks on unehäired, stress ja sisepinged, ebamäärane rahulolematus, larveeritud ehk varjatud depressioon.
C. Kolmas rühm põhjusi on valdkonnast suhtlemisprobleemid. Noored ei julge ning ei oska suhelda, kardavad eksida, eraldutakse seltskonnast-sõpradest ning suheldakse peamiselt arvutiga ja arvuti vahendusel (keegi ei pahanda, eksimine jääb anonüümseks, punastada pole vaja). Reaalse-inimliku suhtlemisvajaduse "nälg" aga järjest suureneb ning üha enam otsitakse lahendust virtuaalselt "sõbralt". Jällegi nõiaring. Seksuaalse küpsemise ja lähisuhete vajaduse taustal sõltuvusprobleemid arvutiga veelgi suurenevad.

Siit praktiline järeldus: suhtlemisoskust on vaja õpetada, ja iga kooliõpilane peaks tahtma klassi ees esineda, oma teadmisi teistele pakkuda ja sellest rõõmu tunda. Hea õpetaja suudab seda. Kool peaks natukene õpetama ka kõnekunsti aluseid ning ilmtingimata oleks vajalik igas koolis näitering. Väga hea õpetaja kasutab oma aine õpetamisel näitemängulisuse elemente ilmselgelt. Ja selle valdkonna olulisim valdkond on poiste-tüdrukute, noormeeste-neiude, tulevaste isade-emade suhtlemistasandi koolitus (mitmete psühhoanalüütikute arvates seksuaalsuse küsimuste lahendamine ongi probleemi ainulahend).

Konkreetse olukorra kohta diagnoosi ning vajaliku ravi määrab psühhiaater, vajadusel antakse ka mitmeid psühhofarmakone, tehakse psühhoteraapiat. Aluste alus on teadmine, et inimene kogu elu aktiivne oleks, sellele rajame oma psüühika ning hingeelu tugevdamise. Väikelapski õpib alul kaela kandma, roomama, seisma, käima ja jooksma - psüühiline küpsemine tuleb hiljem.

Soovitused:
1) Une arvelt ei tohi võtta minutitki - öötunnid on magamiseks!
2) Puhkust silmadele! Sulge silmad, kui mõtled, jahedat vett näole-silmadele värskenduseks, korralik üld- ja kohtvalgustus, õiged prillid.
3) Sundasendi pingetest vabaks! Ringutus-sirutus (seistes) ning ette-alla painutades kukla-kaela-õlgade ning vöökoha lõdvestus.
4) Igapäevane sportlik aktiivsus. Kuldreegel - tunnike arvutis "istumist", kilomeeter sörkjooksu (või muu sportlik tegevus sellise ekvivalendiga).
5) Suhtle lähedase inimesega, et ka edaspidi tuleksid noortel päevakorda armumängud, sünniksid oodatud lapsed ja te saaksite lastega mängida.

Ja õigesti kasutades on arvuti meile jumalik abimees.
Olge nooruslikud!

Nooruslikkuse nektar
Retsept:
Aktiivne liikumine
Värske õhk
Tervislik toit
Sirge rüht
Pere ja sõprade toetus
Naeratus
Kallistus
P.S.:Iga päev kasutamiseks
SEEWALDI HAIGEMAJA

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)