Liiakasuvõtjate igavene unistus kasvatada raha eimillestki

Kristliku teoloogia järgi muutus inimese olemus rikutuks ja inimsugu surelikuks pärast Aadama sooritatud pärispattu. Samas lõi Jumal maailma eimiskist. Kuid asjaolu, et inimene ise soovib jumalat või absoluuti mängida, on üheks tema vooruseks vooruste naudingute aias. Tegeldes ise negativismiga, oskab ta alati seda näidata kui kõige paremat meedet positivistlike eesmärkide saavutamiseks. Tajutavas meeleseisundis, eelkõige inimolendi positiivsete loomuomaduste tõttu, kujundab ta tavaõigust.

 Tuhandeaastane Rooma impeerium, helleeni-orientaalse õiguse ajastu vajas Corpus Iuris Civilis-t, mille üheks vajalikkuse põhimõtteks oli printsiip „Loodusseadused on muutmatud, kuid inimeste poolt loodud seadusi iseloomustab alati nende rohkus, milles miski ei ole järjepidev“. Rooma õigusel baseeruvad nii kontinentaal-Euroopa koodeksid kui ka anglo-ameerika common law.

Näited USA-st

Just eelnevat sissejuhatust nõuab maailmas suuri laineid löönud kohtuotsus, milles kohtunik Martin V. Mahoney leidis 12.12.1968 First National Bank of Montomeryvs. Jerome Daly asjas, et panga poolt raamatupidamises loodud raha alusel ei saa realiseerida hüpoteeki. Kohus viitas järjepidevuses Emma Masoni kohtuasja kaudu kahele Rooma õiguse aluspõhimõttele contra bonos mores ja ex turpi contractu actio mitte oritur, kirjutades ajaloolise järelduse otsuse memorandumisse „Only God can created something of value out ofnothing“ehk siis – ainult Jumal saab luua midagi väärtuslikku eimillestki. Samas asjas kostjana osalenud Jerome Daly vaidlustas ka talle süüks pandud tulumaksu mittedeklareerimise, tuginedes esmasele haldusmenetluse õigusele ja sellele, et tulumaksuga saab maksustada ainult selliseid dollareid, mis sisaldavad kulda ja hõbedat, lisades seisukohta oma dissertatsiooni „Legal Tender Dollars“. USA kaheksanda ringi apellatsioonikohus jättis J. Daly apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kuid nimetatud kohtuasjade ümber käib siiani jätkuv arutelu üle maailma. Kui proportsionaalsed saavad olla krediidiasutuste poolt raamatupidamises loodud rahalised vahendid? Keskpankade suuremaks rahatrüki-argumendiks on alati stabiilsus, lisaväärtuste loomine, majanduse ergutamine ning viimasel ajal lausa trendiks saanud „innovatsioon“. Kuid iga loogilise tajuga olend mõistab, et juhul, kui valada 40-kraadise viina sisse vett, ei ole see viin enam 40-kraadine, ja pelgalt eksitav silt pudelil ei vea kangust usalduse kontekstis välja.

Seega saab toetada Euroopa Keskpanga rahatrüki ideed, milles algul loeti iga kodaniku osaks 3000 eurot.

Kehtima hakkab tarbijakrediidi kulukuse ülempiir

Kuid tulgem analoogia raames tagasi Maarjamaale ja vaatame, kas Eestistegutsevad kohtud on ka Rooma õigusele tuginedes rajanud omi otsuseid. Üks erksamaid otsuseid on olnud Tartu maakohtu otsus 3. novembrist 2011, milles kohus, kohtunik Andrus Miilaste koosseisus, leiab, et hageja on kostjaga lühikese aja jooksul korduvalt sõlminud uusi krediidilepinguid, millest viimase lepinguga ei ole kostja reaalselt raha saanud, vaid nimetatud krediidisumma on täies ulatuses tasaarvestatud eelneva kostja võlgnevusega [...], lugedes selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks.

 Analoogilises asjas on Riigikohus pidanud selliselt tehingult arvestatud intressi ja viivise nõuet eimillestki vahendite tekitamiseks, tehes 2014. aastal otsuse. Üks esimesi sms-laenude tühiseks tunnistamise otsus sündis 2013. aastal Harju maakohtus kohtunik Tiia Mõtsniku eesistumisel, milles kohus luges ebamõistliku krediidikulukuse määraga laenulepingu tühiseks, olgugi et teised kohtukoosseisud siis veel sellist seisukohta ei toetanud.

 Vanas Roomas preetor tühistas tehingu, kui selle ese oli tavatehingutega võrreldes ebaõiglane. Raskolnikov [Dostojevski „Kuritöös ja karistuses“], tapnud maailma päästmise nimel liigkasuvõtjast Aljona Ivanovna, jääb oma teo tagajärjel hingepiinadesse, justnagu see oli ka [Hugo „Hüljatutes“] Valjeani puhul, kellele Javiert omas hea kodaniku vs hea inimese ideoloogias lõksu üles seadis. Jah, muidugi kui Dostojevski või Hugo on klassikud selles mõttes, et neile saab õigusloomes viidata, siis Eestis erandina on olnud see isegi diskussiooniteemaks kohtumenetluses.

Euroopa Liidu kohtupraktika loeb lepinguvabaduse, heade kommete ja nn usaldusele rajatud vahendite mõõdupuul kõik tarbijalepingud tühiseks, kui sellest lepingust saadakse Euroopa Keskpanga poolt noteeritud krediidikulukuse määrast kolm korda rohkem kasu, olenemata tarbija jõukusest. Seevastu meil tarbijakrediite väljastavad isikud arvavad, et loodav kohustuste register olevat see imevõti, mis lubaks jälle liigkasu võtma hakata ja lahendaks probleemi, mida Tammsaare oma teoses „Tõde ja õigus“ ei suutnud ära lahendada. Küsigem, siis milline valgusfoorituli selles registris oleks põlenud kunagise Prantsuse kuninga Philipp IV jaoks...

Üldiselt kokkuvõtteks – alates 1. juulist 2015 hakkab ka meil kehtima tarbijakrediidi kulukuse ülempiir, mille rikkumisel saab Tarbijakaitseamet sellist võlausaldajat karistada.

MATI MAKKAR, jurist

[esiletõste]    Vanas Roomas preetor tühistas tehingu, kui selle ese oli tavatehingutega võrreldes ebaõiglane.

[fotoallkiri]    RAHA: Keskpankade suuremaks rahatrüki-argumendiks on alati stabiilsus, lisaväärtuste loomine, majanduse ergutamine ning viimasel ajal lausa trendiks saanud „innovatsioon“. Raha kasvatamine eimillestki lõpeb varem või hiljem kurvalt.

Jaga |