Kõrvutades valimisseadusi põhiseadusega

Leonhard Pruus,      14. august 2002


Loen Kesknädalat üle kolme aasta, olen tellinud lehe ka sõbrale. Soovin, et Kesknädal jätkaks ühiskonnaelu sügavuti lahkamist ja seda teaduslikult põhjendatult. Ühiskonnateadus ei ole praegusel ajal populaarne. Elu liigub teaduslikult põhjendatud suundades, kuid seda ei taheta tunnistada ei vasakust ega paremast servast. Maailmapilt on just kuuekümnendatel aastatel ilmunud konvergentsiteooria sarnane, kuigi hälvetega siia-sinna. Aga teadust tunnistades ja selle järgi elu korraldades tuleks elu arukam, inimlikum. Perestroika võinuks tsiviliseeritud ühiskonnas toimuda teaduslike põhjendustega ilma nii kalli hinnata.
Saadan teile oma arvamuse meie valimissüsteemi puudustest.
Demokraatia ise ei ole selgepiiriline. Nii ei ole ka valimissüsteemid maailma ühiskondades ühesed. Arusaadav, mõistetav on, et valitsema ühel või teisel viisil pääsenud ringkonnad (erakonnad, parteid) püüavad kehtestada valimisseadusi, kus seaduse demokraatliku väljanägemise taha asetatakse nagu muuseas sätted, mis oluliselt muudavad üldtunnustatud demokraatia rakendamist, et kindlustada või säilitadagi valitsemisõigus.
Ka meie valimisseadused ei ole ilma nendest omadustest ja lähevad üsna tuntavalt lahku põhiseaduses öeldust.
Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Nii kinnitab põhiseadus. Ja kui neid kolme lakoonilist sõna, mis peavad kindlustama valimiste demokraatliku aluse, kõrvutada valimisseadustikuga, siis ilmnevad otsesed ja kaudsed lahkuminekud.
Esimese nõudega ei ole küsitavusi. Kui aga ühtede valijate hääled lähevad kaduma erakondade ja liitude eelistusnimekirjade tõttu, teiste valijate hääled mõjuvad otse, siis seda ei saa nimetada ühetaoliseks. Eelistusnimekirjad rikuvad päris jämedalt ka otsevalimisnõuet. Sest valijate poolt valitud kandidaadid valitakse ümber erakondade poolt. See tähendab, et puudub otsevalimise garantii. Või on sõnal "otsene" tähendus muutunud? Igasugused vangerdused kvootidega, nimekirjadega, ülekandmisega on otsene või kaudne põhiseaduse eiramine.
Selle asemel, et tegelda valimisseadustiku parandamisega põhiseaduse vaimus, tõstatati valimisliitude keelustamise küsimus, kuigi valijate ja kandidaatide ühinemist Põhiseadus ei keela. Minu arvates tõstatati valimisliitude probleem üldsuse tähelepanu ümbersuunamiseks olulistelt küsimustelt vähetähtsatele. See, et tuldi välja ettepanekuga lubada valimisliite ühtedele ja keelata teistele, näitab, kui vähe võivad poliitikud arvestada Põhiseadusega.
Oleksin rahul, kui keegi esiletoodud tähelepanekud argumenteeritult ümber lükkab. Olen veendunud, et lahendusi ootab valijate enamik.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)