Tshetsheenia hunt Dzhohhar

VALTER TOOTS,      02. mai 2007


Meenutusi ja mõtisklusi Dzhohhar Dudajevist

Meiega samasuguseks liiduvabariigiks oleval Prantsusmaal nägi nüüd trükivalgust Tshetsheenia esimese presidendi Dzhohhar Dudajevi abikaasa Alevtina Dudajeva mälestusteraamat oma abikaasast. Tänapäeval ilmub iga päev tuhandeid raamatuid, mille hulgas see väljaanne on arvatavasti üks käreda poliitilise mägijõe tilk trükitoodangu maailmamerre, nagu oliD seda Eestis juba 2004. aastal ilmunud sama autori üleilustatud meenutused oma abikaasast.

Ent sellel tilgal on paljude eestlaste hulgas võrreldes teistega siiski suurem kaal. Esmajärjekorras juba sellepärast, et kui selle mehise Kaukaasia rahvaga seostatakse üleilmse lainetuse saanud ja poliitilisel areenil agaralt ekspluateeritavat verega värvitud sõna terrorism, siis meie maal ei hinnata nüüd juba enam kui tosinkond aastat väldanud veriseid tapatalguid terrorismina, vaid vabadusvõitlusena. Kui heitlust ikestajatega ja alates 1991. aastast kui võitlust okupantide vastu. On üsna loomulik, et erineva maailmatajuga inimesed näevad asju ja ilminguid omast vaatepunktist. Eriti kui neil on rahva või rahvuse ajaloost üsnagi kesised teadmised või puuduvad need üleüldse. Rääkimata riiklike ja eriti suurriiklike seisukohtade erinevusest vastavalt omadele huvidele. On aga juba nii, et paljud asjad pole kaugeltki ainult mustvalged nagu Alevtina Dudajeva neid oma eestikeelses raamatus "maalib", isegi kui sellist maailmapilti meile iga jumalapäev pähe määrida püütakse. Seepärast, et mitte olla nii- ja teistsuguste värvipalangute ohver, tuleks muidugi lähtuda selle tähendussõna kainest, teaduslikust mõistest. Ja kindlasti ka märksõna rakenduslikust eesmärgist, sest alanud aastatuhande demokraatialoosungite all toimetatavad ristisõjad, mida ei panda toime mitte ainult piiblilugude Pühal Maal, tuletavad meelde, kahju küll, esimese aastatuhande ristisõdu. Mis neis, nii kaugete aegade kui ka tänastes ristisõdades üles kaalub, kas ausus või ahnus, on lugeda ja mõtelda mõistjale ammugi selge. See oleks veel üks lähtekoht, kuid jäägu see sedapuhku vaid ilmunud mälestuste üheks kriteeriumiks.

Ilusal Prantsusmaal ilmunud raamat on kahtlematult vajalik Liberte-maa kodanikele. Loodetavasti lähtub trükis ilmutatu eelkõige tõeotsingutest, mitte ärilistest ajenditest. Nii või teisiti pakub selle raamatu ilmumine huvi meilegi, sest Eestiga, eriti aga Tartuga, on Tshetsheenia presidendi elukäik hoopis tihedamalt seotud kui Marianne'i maaga. Küllap peatselt meie kirjastajad toovad lugejateni sellegi väljaande – juhul, kui see ei ole juba meil ilmunud mälestuste prantsuskeelne teisik. Siis saame meiegi täpsemalt teavet ja võime tuleviku tarbeks elustada nüüd juba möödanikku jäänud sündmusi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)