Mälestuseks vaid suusad pildil

Algasid toitlustusprogrammid sportlastele. Esialgu oli kõikjal edu. Siis aga tekkisid Põhjamaade ajakirjanduses kahtlused meie sportlaste dopingu suhtes. Kahtlustati nii kümnevõistlejat kui ka suusaneiut Kristina Šmiguni. Tema suhtes pole veel tänaseks olemas selget otsust. Oli ta siis puhas?

Meie sportlastele said omaseks  rõhukambrid ja muud koormustreeningud, mis olid ammu kasutusel SDV ja NSVL sportlaste ühislaagreis. Selle tarkusega liitusid ka meie suusatajad. Aga vaid kaks siinset treenerit omasid varasemaid kogemusi. Selliseid, mis tõid NSV Liidu koondise alati võidule.

Juba tollal, vene aegu, kirjutasid mitmed Lääne väljaanded uuest dopingust – veredopingust. See olevat olnud kasutusel SDV salalaboreis, kus kahe riigi sportlasi turgutati. Paljud tänaseks keelatud ained olid siis veel vabad. Kahjuks on ka praegu teada tõde, et dopingainete leiutamine on kontrollijaist kaugelt ees.
Mis on aga juhtunud Eesti kunagise au ja uhkusega, meie spordialaga – suusatamisega? Miks klaaritakse oma suhteid ajakirjanduse abil?

Põhjuseks on raha. On ju teada, mis varanduse suutis Krissu kokku ajada koos isast tubli treeneriga. Kas seesama treener ei võiks ka tänaseid suusatajaid tippu viia? Või olid kasutusel salanipid ja neid ei julgeta avaldada?

Aivar Rehemaa avaldas Õhtulehes kirja Olümpiakomiteele. Ikka nii, et kõik näeksid:

„Me ei ole saanud pennigi riiklikku EOK toetust käesolevaks olümpiahooajaks valmistumisel. Me oleme leidnud ise 42 sponsorit, kes kokku toetavad meid 400 000 euroga. Seda kümne Team Haanja sportlase peale. Me oleme leidnud rohkem erasponsoreid kui kogu EOK aparaat, nii suve- kui talialade peale kokku. Me oleme saanud hakkama. Me ei suuda tagada 100% ettevalmistust, aga enam-vähem siiski.”

Paraku tuleb ajaloost meelde, kuidas üle-eelmises riigis  meie olümpiasportlased treenisid ilma igasuguse rahalise toeta, tegid jõuharjutusi ja alles mängude medal andis neile teenitud tasu.

Tänaseks on suusaalast saanud sopaloopimise kants. Raske öelda, kes on selles süüdi. Lõpuks küll leping sõlmiti, aga kas poleks siiski parem teha nii, et enne head tulemused, ja siis alles rahaküsimine? Meil tahetakse juba „katseajal” saada täispalgale.

Selline jama on hakanud spordisõpru häirima. Pildil on olnud vaid paljad suusad, ilma võitjate nimedeta. Eriti peavoolumeedia vahendusel.

Jaga |