Tänaseid muutusi saab näha 2–3 aasta pärast

Ei saa mööda vaadata ka inimeste vaesusest ja majanduslikust ebavõrdsusest. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses 21,3% ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast. See tähendab, et suhtelises vaesuses elab Eesti elanikest iga viies! Keskerakond seisab selle eest, et vara oleks ühiskonnas õiglasemalt jaotatud.

Ebavõrdsus jätkuvalt suur

Praegusest ebavõrdsusest kõnelevad arvud: 2015. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,7 korda ning ülemisele 20 protsendile leibkondadest kuulub 70 protsenti netovarast.

Jaanuaris avaldas SEB Pank arvamust, et Eestis on puudu töökätest. Eelmised valitsused ei teinud piisavalt, et inimesed tahaksid oma kodus olla. Natuke enam kui kahe aastakümnega on Eestist lahkunud ligikaudu 200 000 inimest. Need on inimesed, kes panustavad täna teiste riikide majandusse.

Ei tohi mainimata jätta regionaalset väljarännet. Ainuüksi Viljandi maakonnas on rahvaarv alates 1991. aastast vähenenud 17 000 võrra, kusjuures viimase nelja aastaga 750 inimese võrra. Ida-Virumaa rahvaarv on alates taasiseseisvumisest vähenenud ca 75 000 inimese võrra. Kui midagi järgmise 20 aastal jooksul sisemise väljarände trendides ei muutu, kaotavad Kirde- ja Kagu-Eesti veel veerandi kuni kolmandiku elanikkonnast.

Pole midagi imestada – need on niinimetatud võrdsete majandusvõimaluste tagajärjed. Võrdsete tingimuste puhul liiguvad inimesed sinna, kus on töökohti, likviidne kinnisvara ja keskused. Kui ettevõtjatele erisusi ei looda, siis nad lähevadki sinna, kus on paremad tingimused. See on nagu vesi, mis liigub sinna, kus on madalam. Vaja on regionaalseid erisusi, et ettevõtjatel oleks motivatsioon töökohti luua ka Tartust ja Tallinnast väljapoole.

Elamute ehitamine on eraldi lugu. Inimesed soovivad elada ilusas nüüdisaegses kodus, ning selle nimel võetakse isegi aastakümneteks laenu. Probleem seisneb aga selles, et nn turg, mille poole aastaid palvetati, toimib nii, et peale Tallinna ja selle “kuldse ringi“ ning Tartu ja Pärnu ei ole kinnisvarasektoris mujal suurt midagi toimunud.

Need probleemid ei ole sellised, mida saaks poole aastaga muuta. Tulemusi saab näha 2–3 aasta pärast. Siiski, mida varem muudatustega alustame, seda kiiremini on võimalik tulemusteni jõuda. Plaanid suurendada Eesti riiklikku tellimust infrastruktuuri arenguks, tuua maksusüsteemi piirkondlikke erisusi ja muid meetmeid, nagu näiteks munitsipaalelamute ehitamine, tehnoparkide rajamine ja piirkondlike arenguprogrammide elluviimine mahus veerand miljardit eurot – see on see, mis toob inimesed piirkondadesse tagasi. Kusjuures, praeguses olukorras on ka iga 100 töökohaga ettevõte, mis tekiks Kagu-Eestisse, juba suur võit.

Võitlema peab bürokraatiaga

Keskerakonna plaan on pealinnast kas osaliselt või täielikult välja viia mitmed riigiasutused. Eesmärk on, et igas maakonnas oleks mõni riigiasutuse esindus, kus leiaksid sobiva rakenduse kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad. Näiteks võiksid transpordi ja logistikaga tegelevad riigiasutused asuda Pärnus, energeetikaga seonduvad Ida-Virumaal ja metsandusalased Võrus. Ääremaastumist ja tööpuudust maapiirkondades tuleb vähendada; olgu siis riik eeskujuks.

Kohalikele omavalitsustele, mida haldusreformi tulemusena jääb Eestisse ca 75, antakse juurde ülesandeid ja suurendatakse nende tulubaasi. Praegu moodustavad kohaliku omavalitsuse kulud vaid 25% avaliku sektori kuludest. Uus koalitsioon on kokku leppinud, et järk-järgult taastatakse kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksuprotsent majanduskriisi eelsele tasemele ning kohalikele omavalitsustele antakse koos vahenditega üle mitmed seni riigi vastutada olevad ülesanded, mida samahästi või veel paremini saab täita kohalik omavalitsus. Olen seisukohal, et kohalikud inimesed mõistavad kohaliku elu küsimusi kõige paremini.

Riigireformist laiemalt – iga 4. inimene Eestis töötab avalikus sektoris, mida on selgelt liiga palju. Riik vajab reformimist, kuid seda ei tohi korraldada viisil, et antakse ülesanne koondada, ning siis koondataksegi meditsiiniõdesid, politseinikke ja spetsialiste Valgas ja Võrus.

Riigireform peab esmalt lihtsustama tööprotsesse, muutma tööd efektiivsemaks. Riigireformiga alustati sealt, kus seda on kõige lihtsam läbi viia – kohalikest omavalitsustest –, aga tegelikult peab võitlema bürokraatiaga.

Ainult hetkeprobleeme lahendades arengut loomulikult ei saavuta. Keskerakond peab vaatama tulevikku ja muutma üheskoos Eestit paremaks.

[esiletõste:]´  Võrdsete tingimuste puhul liiguvad inimesed sinna, kus on töökohti, likviidne kinnisvara ja keskused.

MIHHAIL KORB,  riigihalduse minister

Jaga |