Kurb: Eesti ajakirjanikud ei tunne eesti vanasõnu

Mõte oli tal aga hoopis selles, et kui ta läks Euroopa Parlamenti tööle, valis ta endale välja tervelt kolm erinevat komiteed, kus üheaegselt töötada, sest nende teemad pakkusid talle erilist huvi. Kuuldavasti oskavad vähemtöökad saadikud valida endale vaid ühe komitee, ja siis olla viie aasta jooksul tööga mitte nii üle koormatud kui Toom hetkel on. Kesknädal muide mäletab, et ka Siiri Oviir oma esimesel ametiajal astus sellelesamale rehale, millest teist korda valituna eeldatavasti hoidus. Ei pea tööd rabama kolmes komitees korraga! (Eesti mõistes oleks siis umbes nagu Riigikogus – meie siinsed saadikud töötavad vaid ühes komisjonis.)

Ometi leidus keegi hr Kalle Järvi, kes kaebas Delfile, et solvus sellest väga. Pensionär kurtis portaalile, et on üle 50 aasta tööl käinud – „Mis ma olen siis kogu aeg loll olnud või? Ja pärast sellist väljaütlemist valiti ta veel aseesimeheks.“ – „Kas see siis ongi Keskerakonna mantra, et need, kes tööd teevad, on lollid?“ pahandas hr Järvi.

Delfi sai sellest muidugi värvika loo ja umbes 150 klikki, sest Yana Toomi nimi n-ö müüb. Küll aga paneb Kesknädalat jätkuvalt imestama (mitte ainult) Delfi ajakirjanike suutmatus tunda eesti emakeelt ning eesti kuulsusrikkaid vanasõnu ja kõnekäände (neid õpitakse kui mitte algkoolis, siis põhikoolis kindlasti!).

Toom ise vastas Delfile: „Minu esinemised Keskerakonna kongressil pälvisid Eesti meedia suurt tähelepanu – sisuga ei vaieldud, aga paar värvikat venekeelset väljendit, mida ma kasutasin, nüüd elavad meedias oma elu. Kusjuures enne uudiste kirjutamist nende autorid pärisid minu käest, mida ma täpselt silmas pidasin, ja said ka selgituse. Kuid sellegipoolest ei pidanud vastu kiusatusele väänata minu mõtet,“ kirjutas Toom.

Noh, see on Eesti klikimeedia käekiri – kiskuda kontekstist välja mõni kumutekitav tsitaat, ja kallata siis oma soustiga üle. Kesknädal peab oma lugejatest küll rohkem lugu! Loodame, et meie lugejaid valedega eksitada ei õnnestu.

Samuti liitub Kesknädal Yana Toomi soovitusega osta toimetustesse mõni sõnaraamat. Allpool üks võimalik näide.

VANASÕNARAAMAT

Ilmunud 1984. aastal. Koostajad: Anne Hussar, Arvo Krikmann, Ingrid Sarv. Iga tsiteeritud vanasõnateksti järel on lühend EV ja selle järel kaks eraldatud arvu – esimene näitab vanasõnatüübi asukohta väljaandes „Eesti vanasõnad“ (1980–1988), teine selle vanasõna rahvaehtsate üleskirjutuste arvu.

Raamatu lk 143–144.

424. Tööga pole kiiret. Töö lolli ajaviide. Töö ei toida

Ega tüö iest ära ei juokse. EV 12423–1

Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb. EV 12416–35

Töö ei ole hunt, et metsa jookseb. EV 12503–1

Ega töö konn ole, et eest ära hüppab. EV 12418–1

Ega töö põle lind, et eest ära läheb. EV 12421–1

Tii tüüd ja hoia tüüd, ärä tüüd ärä lõpeta. EV 12495–2

Egä ühe päivägä viel aesta leibä saa. EV 9246–1

Homme on ka pääv. EV 1433–1

Töö on laisa inimise ajaveede. EV 12527–7

Töö on lolli inimese ajaviide. EV 12528–7

Töö on lolli lõbu. EV 12529–2

Töö on rumala inimese ja vana hobuse jaoks. EV 12564–16

Turakut tüü salis. EV 12210–1

Loll, kes kõhutäie ära teenib. EV 6009–1

Rumal mees, kes parama töö teeb, kui ta mõistab. EV 9864–1

Tsirk ka külvä-äi', a süünüst saa. EV 12068–1

Teeb hull paljugi, elab viisas vähemalgi. EV 1584–18

Ega töö kedagi toida. EV 12417–15

Raamatu digiversioon aadressil http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/FRAMEST.HTM

KESKNÄDAL

Jaga |