Lapsed ei ole äriplaan

MERIKE MARTINSON,      08. juuni 2005


Iseseisvusaastate jooksul on kogu meie elu olnud muutustele suunatud. Muutused viivad elu edasi, eriti need, mis ennast õigustavad, meie elu ja töökorraldust paremaks muudavad. Teised muutused on küsitavamad, sest on tehtud kas kiirustades või visioonita, või on nende tegemise eesmärk lihtsalt kellegi soov midagi muuta. Tihti on muutmise tuhinas lõhutud ja lahutatud täiesti toimivaid, korralikke süsteeme.

Väga palju on pisemate ja suuremate ümberkorralduste juures käibele paisatud ühtesid ja samu väljendeid: teeme projekti, äriplaani, hoiame kokku, ennetame, parandame, unustades, et iga reformi, projekti ja isegi äriplaani keskpunkt, vähemalt sotsiaalvaldkonnas, peaks olema inimene.
Palju selliseid häid ja edasiviivaid, kuid ka lõhkuvaid ja ennatlikke muudatusi on toimunud sotsiaal- ja tervishoiuvallas ka laste tarvis.
Viimaste tulemuseks on muutuste muutmise vajadus, sest mõnigi reform vajab mõne aja pärast uut ümbertegemist.

Lastekodude renoveerimine
Näitena võib tuua Tallinna lastekodude renoveerimise aktsiooni 1990. aastate keskel, mille tõttu jättis linn kõrvale tollase amortiseerunud Mustamäe lastepolikliiniku (Vilde tee 90) remondi taotluse. Raha jäigi saamata, sest tollane priorieet oli muu.
Praeguseks on lastekodude remontimisse investeeritud üle saja miljoni krooni, kuid ikkagi seisame fakti ees, et suured lastekodud ei õigusta ennast, soodustades allumatust: lapsesõbralikumad oleksid väikesed pere-tüüpi kodud. Puudus visioon lastekodude arendamiseks: laps oli teisel, hooned esimesel kohal.

Lasteteenistuse reform
Üheks kurvemaks näiteks aastaid ehitatud ja suurepäraselt toimiva süsteemi lammutamisest on lasteteenistuse esmatasandi likvideerimine ning asendamine perearsti-süsteemiga, mis pidi olema ratsionaalsem, perekesksem ja lapsesõbralikum. Lastearstina pean kahjuks väitma vastupidist – tänaseks pole perearstisüsteem lõhutuga samaväärsele tasemele jõudnud. Lastehaigla on küll parandanud koostööd perearstidega ning seadnud eesmärgiks, et laps oleks olulisel kohal selleski süsteemis.
Samal ajal vajab reformidest hingetõmbeaega ühinenud laste eriarstiteenistus, et keskenduda sisulisele tööle: diagnostika ja ravi arendamisele, meditsiinitehnika ja spetsialistide taseme täiustamisele, rahvusvahelise koostöö laiendamisele ja ravi muutmisele perekesksemaks.

Koolitervishoiureform
Laste heaolu peaks arvestama muudegi lastega seotud reformide puhul. Näiteks tehti poliitilised otsused koolitervishoidu reformida enne, kui oli valminud koolitervishoiu arengukontseptsioon. Ühtne ideoloogia selleks näib puuduvat tänaseni. Sedagi reformi kinnitati väljenditega: teeme paremini, ratsionaalsemalt, ennetame, parandame. Koolilaps ja tema tervis kajastus projektis vaid repliikidena.

Alaealiste komisjonide reform
Lõhkumine võib oodata ka linnaosapõhiseid alaealiste komisjone, kuigi Tallinnas probleemsete lastega tehtut võib ainult tunnustada: siin on turvakodud, päevakeskused, loodud on lastekaitsetöötajate meeskond, lastele antakse sotsiaalabi jne. Alaealiste komisjonide tegevus meeskonna kogenematuse tõttu algaastatel oli vaevaline. Arutati peamiselt koolikohutuse mittetäitjate küsimusi.
Alaealiste komisjoni liikmena mäletan hästi, kui palju oli ja on probleeme mõjutusvahendite vähesuse tõttu. Ometi on näiteks Mustamäe linnaosa komisjonist tänaseks saanud tõeliselt asjatundlik, lapse ja pere huvisid arvestav professionaalne meeskond, kellest paljud töötavad vabatahtlikkuse alusel. Erikooli saatmise otsusele eelistatakse tööd peredega, psühholoogide kaasamist ja sageli lapse ravile saatmist, sest arvestatakse, milline otsus on lapse- ja peresõbralikum ning tulemuslikum lapse tulevikule.

Laps – silt valimistel
Nüüd, kui uued valimised on ukse ees, kuuleme jälle, kui suur prioriteet on ühiskonnas laps. On ainult tervitatav, kui laste heaks tõepoolest midagi ära tehakse, ometi jääb oht, et enamik loosungitest varsti vaibub ning entusiastlikud inimesed, kes lastega niigi tegelevad, jäävad taas kord üksi.
Või jätkatakse reformide planeerimist reformide pärast, muudatusi muudatuste pärast, mille õigustamiseks lapsi vaid sildina kasutatakse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)