Savisaare pereliikmete õigustest

ANTS RUUSMANN,      12. mai 2004


27 erakonnakaaslase läkitust pean väga ebaõiglaseks paskvilliks, milles eriliselt "hiilgab" lõik: "Halvaks näiteks on ka erakonna esimehe aktiivne, kõiki võtteid kasutav kampaania oma abikaasa upitamiseks erakonna parteilise tähtsuse poolest teisele ametikohale Riigikogu fraktsiooni esimeheks. Sellised bütsantslikud põhimõtted on meile vastuvõetamatud."

Kui iga erakonna esimees võib rahulikult olla ka erakonna fraktsiooni esimees Riigikogus, nagu praegu on Siim Kallas, Tunne-Väldo Kelam ja Ivari Padar – ning see ei ole bütsantslik võimu kontsentreerumine ühe isiku kätte, siis kuidas need kaks tähtsat kohta kahe lähedase inimese käes on "halb näide"? Olen kuulnud etteheiteid, et niimoodi kontrollivat esimees oma naise kaudu fraktsiooni. Ja ei saagi ma aru – ise mõlemal kohal asudes võib kontrollida, kuid naise kaudu ei või. Juhul kui seadus või hea tava ei lubaks erakonna esimehel olla ka parlamendifraktsiooni esimees, siis oleks esimehe naise "upitamine" fraktsioonijuhiks tõepoolest "halb näide". Praegu on selline jutt aga puhas demagoogia ja ma ei mõista, kuidas mitmed mu head sõbrad on sellele oma allkirja andnud. Peeter Kreitzberg on isegi väljendanud seisukohta, et nii Vilja kui Maria Savisaar ei peaks üldse poliitikas osalema (SL Õhtuleht, 23. märts). Huvitav küll – Tunne ja Mari-Ann Kelam võisid olla üheaegselt Riigikogus, kuid Vilja ja Maria ei või poliitika poole vaadatagi.

Hääled valimistelt

Halvakspanul võiks olla mingi sisu vaid siis, kui Vilja Savisaar oleks rumal ja tühine inimene, kes seda ametikohta väärt ei ole ja tööga toime ei tule. Kuid just tema on fraktsiooni esimehe kohta kõige enam väärt, sest sai Riigikogu valimistel palju rohkem hääli kui teised Keskfraktsiooni liikmed. Tema kogutud 5919 häält andsid talle isikumandaadi (1.156 kvooti) ja esikoha kõigi naissaadikute hulgas (teiseks jäi Signe Kivi – 5753 häält, 1.065 kvooti ja kolmandaks Marika Tuus – 4028 häält, 0.844 kvooti). Vilja pakkus tugevat konkurentsi Res Publica esimehele Juhan Partsile, kes samas valimisringkonnas sai 6890 häält. Üldse on taasiseseisvunud Eesti Riigikogudes isikumandaadini jõudnud vaid neli naist – peale Vilja ja Signe veel Siiri Oviir 1999. a (5346 häält, 1.028 kvooti) ja Valve Kirsipuu 1992. a (9051 häält, 1.806 kvooti).

Vastasseisude üleskütmine

27 erakonnakaaslast näikse arvavat, et Vilja peaks oma suurt valimisedu häbenema ja nurgas istuma, sest ta on ju Savisaare naine. Eriti halvustavad kogu Savisaarte perekonda Sven Mikser ja Peeter Kreitzberg. Sven kuulutas lennukalt, et tema astus erakonda, mitte perekonda. Tõenäoliselt pole tal naist ja lapsi, sest tema isikuandmetes (Riigikogu koduleheküljel) seisab – vallaline. Sven on juba 30-aastane ja viiendat aastat väga kõrgepalgaline meesterahvas.
Kreitzberg kuulutas Postimehes 25. märtsil, et "ükskõik kellele, kes võrdleb Vilja Savisaart ja Sven Mikserit, on selge, et Mikserist oleks Keskfraktsioonile tunduvalt rohkem kasu. Parteirühma juht peab orienteeruma ja võtma sõna paljudes küsimustes, ja olema üldse tark inimene". Olen neli aastat näinud Sveni töid-tegemisi lähedalt ja mulle küll selge ei ole. Ma pole midagi kuulnud asjadest, milles Sven on olnud üliedukas (Kreitzbergi väljend) ja on kahju, et Kreitzberg neist hiilgavatest tulemustest oma 23. märtsi intervjuus (SL Õhtulehes) mitte midagi lähemalt ei kirjuta. Minu hinnangul pole Mikser oma andekusele vaatamata veel millegi silmapaistvaga hakkama saanud.

Vaadates reaalsust

Võrdleme Vilja ja Sveni isikuandmeid Riigikogu koduleheküljelt. Mõlemal on Tartu Ülikooli haridus, kuid teaduskraade pole kummalgi. Nii et hariduselt on nad võrdsed, kuigi Vilja on vähemalt olnud aspirantuuris. Töökogemus on ilmselt mõnevõrra parem Svenil, sest tema on viiendat aastat Riigikogus ja aastakese tegutsenud kaitseministrina. Ühiskondlik aktiivsus on aga suurem Viljal. Tema on avaldanud ka ühe raamatu ja kogumiku, olnud ajakirja peatoimetaja.
Valimisedu poolest ei saa Sven aga Viljale lähedalegi. Tartus kandideerides kogus ta 1327 häält (0.256 kvooti), mis 101 Riigikokku pääsenu hulgas andis häälte järjekorras 72. koha ja kvootide järjekorras 76. koha. Viljal olid vastavad kohad 8. ja 9. Noorel, ajakirjanduse heatahtlikkust nautival ministrihärral polnuks esinumbri positsioonilt erilisi raskusi 3000 hääle kokkusaamisega, kui ta arendanuks valimiskampaaniat innukalt ja pingsalt, suhelnuks palju valijatega. Arvan, et Sveni prominentlik rahvakaugus ja kinnisus ei tõota suuremat valimisedu edaspidigi.
Lõpuks näiteid välismaalt. Kreitzbergi väide, et Lääne kultuuris pole omaksvõetav poliitiku ja tema lähisugulaste üheaegne osalemine poliitikas, saab vaid osaliselt õige olla. Kui Kennedy oli Ameerika president, tegutses kohtuministrina tema vend. Ja kui Bush-vanem oli president, oli ka tema poeg juba võimsalt poliitikas ning nüüd, kui Bush-noorem on president, ei räägi keegi, et tekkimas on dünastia. Kuid selles valdkonnas ootaks selgitusi Toomas Alatalult.

6. mail 2004. a

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)