Haritlased võsast väljas, Laaril peenike pihus

TOOMAS VAREK,      23. mai 2001

Olukorrast riigis ja Riigikogus

26 sotsiaalteadlase avaldusega ning poolesaja kultuuriinimese toetusallkirjaga
Peeter Tulvistele meenutasid haritlased avalikkusele oma olemasolu. Kümmekond
aasta on teadlased ja kultuuriinimesed justkui võsas redutanud. Haritlaskond
ei suuda vaesumise, töötuse ja narkomaania levikuga enam leppida.

Poliitikuna tekib mul küsimus - kus ja mis suletud ruumis osa meie intelligentsist ja sotsiaalteadlastest on siiani viibinud? Ometi kõlasid ju 12 aastat tagasi raadios loomeliitude tunnid, kus probleeme tõstatati iga nädal ning otsiti nendele ühiselt lahendusi.
Veel on mul meeles Virumaa põhiline mure - fosforiidikaevanduste temaatika, kus aktiivse tegutsemise tõttu olid nii kohalikud võimurid kui ka Moskva ülemused sunnitud rahva arvamusega arvestama. Paraku on nüüd teistsugused ajad. 163 000 allkirjaga vastuseis raudtee ja 66% Eesti elanike vastuseis elektrijaamade müügile ei loe enam midagi.

Kas riik või hoopis rahvas?

Muistsed filosoofid väitsid, et riik on vahend, inimene aga eesmärk. Et riik on loodud vahendina selleks, et tagada eesmärk -- inimeste elu ning toimetuleku parendamine. Meil on pigem vastupidi - riik on eesmärk ja inimene vaid üks vahend selle kaubandusliku välimuse parendamiseks. Eestit kiidetakse välisriikides, kuid edusammud astutakse kiiresti vaesuva ja töötu elanikkonna hinnaga.
Karmid sõnad? Tuletagem meelde, et allpool absoluutse vaesuse piiri elab meil ümmarguselt 100 000 kuni 15-aastast last, umbes 75 % 360 000 pensionärist talub äärmist viletsust ning riigis on üle 100 000 töötu.
Samas loobitakse raha pööraselt. Sajad miljonid nn nõustajatele, miljonid koondamistasudeks ning pealemaksmised erastatud suurettevõtetele. Kui need summad suunataks investeeringutena infrastruktuuri, siis sedavõrd kurbadest arvudest rääkida ei pruugiks.
1999. aasta Riigikogu valimiste eel lubasid kolmikliidu osapooled teha kõik, et rahval hea oleks. Nüüd, kahe aasta möödudes, kui hakkame nõudma lubaduste täitmist, kurdab peaminister Laar, et valitsust tahetakse surnuks piitsutada.

Opositsioon tähendab eesti keeles vähemust!

Sotsiaalteadlased täpsustasid, et enamik nende negatiivsetest järeldustest kehtib mitte üksnes kolmikliidu, vaid ka opositsiooni hinnanguna. Kuluaaridest kostab, et opositsiooni kriitika jõudis avaldusse seepärast, et osa allakirjutanuid kuulub koalitsioonierakondadesse ja taoline märge tekkis sinna kompromissina.
Paraku on lugupeetud sotsiaalteadlastele jäänud teadvustamata, et opositsioon moodustab parlamendis vähemuse. Otsused teeb alati üksnes enamus.
Enamuse moodustavad Riigikogus koos Sergei Ivanovi ning Ivi Eenmaaga Isamaaliidu, Reformierakonna ning Mõõdukate fraktsioon oma 54 häälega. Vähemusse kuuluvad aga 47 häälega Keskerakonna, Rahvaliidu, Koonderakonna ja Ühinenud Rahvapartei fraktsioonid.
Valitsusparteid rõhutavad pidevalt, et just nemad kannavad poliitilist vastutust. Seda kinnitati küll elektrijaamade, küll raudtee müümisel. Samas tõrjutakse kõrvale peaaegu kõik vähemuse seaduseelnõud. Nüüd, viimases hädas püüavad valitsusparteid teha Riigikogu vähemust kaasvastutajaks oma "ainuõige" poliitika eest.

Vähemuse pingutused parlamendis

Riigikogu vähemus jagab sotsiaalteadlaste muret olukorra pärast Eestis. Mitu aastat on nii Keskerakonna kui ka teised opositsiooni fraktsioonid juhtinud valitsuse tähelepanu samadele ärevusttekitavatele nähtustele.
Vähemus on valitsusele korduvalt teinud ettepanekuid olukorra analüüsimiseks. Tahaksime arutada kriisi ületamist põllumajanduses, Narva Elektrijaamade erastamise rahvahääletusele panekut, pensionäride elu kergendamist, Eesti Raudtee ja Narva Elektrijaamade erastamiskavasid, aktiivse tööhõivepoliitika väljatöötamist, HIV-nakkuse pidurdamist jpm.
Riigikogu tööd tahtlikult pidurdades suutsime peatada baltisakslastele vara tagastamise eelnõu. Muuseas - Isamaaliidu poliitika Kadriorgu viia lubanud presidendikandidaat Peeter Tulviste toetas hiljaaegu ajakirjanduses baltisakslastele vara tagastamist.
Keskerakondlased on parlamendile esitanud 147 seaduseelnõu, millest suur osa sisaldavad lahendusi teravate sotsiaalprobleemide leevendamiseks. Oluliseks meie poolt parlamendile esitatud seadusaktiks oli astmelise tulumaksu seaduseelnõu. Sama ideed on nüüd asunud toetama noored Mõõdukad. Paraku ei saa ei parlamendi ega Tallinna volikogu Mõõdukatele kunagi kindel olla. Kes garanteerib, et vanad Mõõdukad sotsiaaldemokraatlikke eelnõusid taas koos parempoolsete erakondadega maha ei hääleta?

Võimulolijad vaid naeravad

Mitu korda on Keskerakonna fraktsioon esitanud seaduste muudatuste eelnõusid, mis on suunatud tulumaksuvaba miinimumi suurendamiseks alates esimesest lapsest, põhiliste toidukaupade, lastekaupade, vee, soojusenergia ja küttematerjalide käibemaksu vähendamiseks.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on aastaid taotlenud riigieelarvete aruteludel summade suurendamist tuberkuloosi ja HI-viiruse ennetamiseks. Needki nõudmised on valitsuskoalitsioon tagasi lükanud. HI-viiruse puhul ei räägi me enam ennetustööst, vaid juba epideemiast, kus ainuüksi sel aastal on avastatud üle 500 HI-viiruse kandja. Tuvastatud on ka HI-viirusega14 rasedat, kelledest 12 elavad Virumaal. Keskerakonna fraktsiooni liige Anti Liiv on HI-viiruse võimalikust epideemiaohust rääkinud 1991. aastast alates, ent tema tõsiste väidete üle võimulolijad vaid naernud.
Kahjuks ei saa Riigikogu praegune vähemus oma inimkeskset poliitikat ellu viia. Ent mingi murdepunkt on kätte jõudnud. Valitsus on lõppude lõpuks tunnistanud, et olukord riigis tekitab muret. Juba vist aimatakse, et Eesti ühiskonnas on peale võimulolijate ning tädi Maali veel kedagi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)