Nädala juubilar GUSTAV II ADOLF 415

Lisaks loendamatutele väljakutele, skulptuuridele ja maalidele ning ka haridusasutustele, mis on selle kuninga järgi oma nime saanud, oli mitu hüüdnime ka kuningal endal. Vastused küsimustele, milliseid ja mis põhjusel saaduid, leiab tema kirevatest eluseikadest.

Meiekandis tuntud nimekuju Gustav II Adolf kõrval on laialt levinud ka ladinapärane Gustavus Adolphus, mõnikord ka lihtsalt Gustavus. Gustavi nimi tuleneb vanast rootsi  ja norra keelest ning tähendab muu hulgas ka võitlusrelva. Seda kuulsat nime on kandnud kaheksa Rootsi kuningat - alates Gustav Vasa'st kuni tänase valitseja, Carl XVI Gustaf'ini välja.

Oma isalt Karl  IX-ndalt sai Gustav Adolf päranduseks koos kuningatrooniga kolm käimasolevat sõda - Taani, Venemaa ja Poola vastu. Seega omad kakskümmend üks aastat Rootsi kuninga troonil sisustas Gustav II Adolf  üsna tegusalt. Tema valitsemisaega iseloomustas peaaegu katkematu sõjapidamine, mille edukus tõstis Rootsi Euroopa kolmandaks suurvõimuks Venemaa ja Hispaania järel. Seda Eestile hästi tuntud Gustav Adolfit, kelle sünniaastapäeva nädala juubilarina meenutame, teati pooldajate ja vastaste seas ka kui „Kuldset kuningat", „Põhjamaa lõvi", saksa keeles ka kui „Südaöö lõvi" ja „Protestantide päästjat", eelkõige aga kui Rootsi kuldsele ajajärgule aluse panijat, kelle mõju ulatus üle kogu Põhja-Euroopa.

Gustav Adolf abiellus Maria Eleonoraga. Sellest abielust sündis kaks tütart, kellest esimene suri varakult, ning teine, Kristiina, päris peale isa surma kõigest kuueaastasena Rootsi trooni. Kuningal oli ka abieluväline poeg, keda ta ametlikult tunnustas, - noorest Gustavist sai Vasaborgi krahv.

Üheks kuulsusrikka kuninga märkimisväärsemaks panuseks oli sõjaväe totaalne ümberkorraldamine ja selle suure töö sooritamiseks innovaatiliste võtete kasutamine. Seetõttu on üks tema tuntumaid hüüdnimesid ka  „moodsa sõja esiisa".  Oma eeskujuks ja ajaloo silmapaistvaimaks kindraliks pidasid just seda Rootsi kuningat Napoleon Bonaparte ja Carl von Clausewitz.

Aga jõud ei ole väärtus ilma nõuta. Hariduse ja teaduse edendamine üle Rootsi impeeriumi on kindlasti Gustav Adolfi suuremaid pärandeid. Kaalukad rahaeraldused Uppsala ülikoolile tagasid selle kiire arengu ja suhtelise majandusliku iseseisvuse. Hariduse kättesaadavuse võttis kuningas oma südameasjaks - Tallinnasse gümnaasiumi rajamise käigus tekkinud vaidluste lahendamiseks sõitis ta ise kohale ning üritas kodanliku kihi ja aadlike erimeelsusi lepitada. 

Hariduse väärtustamine oli kuningale otsekui sisse kodeeritud. Ta rääkis rootsi, saksa, prantsuse, itaalia, ladina ja hollandi keelt, mõneti ka poola ja vene keelt. Kuninga lemmikained olid matemaatika ja ajalugu.

Ainsa Rootsi monarhina lisatakse tema nimele ka tunnustav märkus „suur"  ning tänase päevani on kasutusel ametlikult Gustav Adolf Suur.

Rootslased tähistavad kuningale pühendatud päeva 16. novembril - see on päev, mil Gustav II Adolf Lützenis lahinguväljal 1632. aastal langes. See on kuninga nimepäev ning Rootsi ja Soome lipupäev. Päeva traditsiooniliseks osaks on Gustav Adolfi kujutisega šokolaadimedalite müümine.

Kolmsada seitsekümmend seitse aastat peale Rootsi ja õige pisut nagu ka meie kuninga surma seisavad Tartu südames endiselt rahvusülikooli kuus sammast, mis päevast päeva meenutavad oma pikka ja sündmusterohket minevikku ning toetavad lootusrikka tuleviku loomist. Iga päev, mil sajad ja tuhanded jalapaarid astuvad siin auditooriumidesse, seminariruumidesse, laboritesse, mille seinad on näinud ja kuulnud nii paljut ja nii paljusid, ei märka nad ometi, et  rajavad silda eilse ja homse vahele. Gustav II Adolf on rajanud Tartu suurima silla ja tähtsaima sõlmpunkti.

URSULA ILO, ut

P.S. Seda juubelilugu ette valmistades andis kirjutajale varjamatut inspiratsiooni Jüri Aarma meistriteos „Gustav II Adolf: Minu taga seisab tarkuse kabel" 19. novembri 2009 Maalehes.

Jaga |