Elektrijaamade müük viib riigi kriisi

RAIVO VILU,      05. september 2001



NRG tehingu ettevalmistamisel on rikutud Eesti riigi seadusi. Kuna seda on teinud kõrged riigiorganid, siis on tegemist põhiseadusliku korra jämeda rikkumisega. Oleme jõudnud põhiseadusliku kriisi seisundisse.

Riiklik põlevkivienergeetika restruktureerimise arengukava (2001/2006), mille alusel erastatakse Narva Elektrijaamu, pole läbinud keskkonna auditeerimise seaduses ettenähtud strateegilist keskkonnamõju hinnangut.
Keskkonnamõju hindamine tuleb avalikustada ning ära oodata laekuvad arvamused. Alles pärast tegevuskava lõplikku kinnitamist saab selle järgi seaduslikult tegutseda.
Seega on elektrijaamade müügitehing praeguses situatsioonis ennatlik ja ebaseaduslik. Keskkonnamõju hindamist ning NRG tehingu peatamist taotleb ka õiguskantsler oma 21. augusti pöördumises majandusministri ja valitsuse poole. Seadusenõuete rikkumisele viitab Riigikontroll oma 22. augusti vastuses keskkonnaorganisatsioonidele, kus muuhulgas öeldakse, et riigikontroll ei pea õigeks läbirääkimisi vaid ühe pakkujaga ega võõrandamiskokkuleppe läbipaistmatust ja kättesaadamatust avalikkusele.

Tehingu riskid uurimata

Samuti ei ole piisavalt analüüsitud võõrandamisega kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid riske. Seega on võõrandamise korraldaja jätnud järgimata vastavad seadusenõuded. Salastades riigile strateegiliselt tähtsate objektide -- elektrijaamade -- müügitingimused isegi Riigikogu liikmete ees ja püüdes elektrijaamu müüa vaid valitsuse otsuse alusel, on rikutud samuti mitut seadust ja Riigikogu eelnevaid otsuseid. Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 punkt 3 ütleb: kui otsuse tegemisega kaasneb riigil olemasoleva enamusotsustusõiguse, otsustusõiguse või vähemusotsustusõiguse kaotus riigile strateegiliselt tähtsas äriühingus, võib Vabariigi Valitsus teha otsuse ainult Riigikogu eelneval nõusolekul.
Seejuures kehtib seadus sõltumata sellest, kas ettevõte on kantud strateegiliste ettevõtete nimekirja või ei ole. Seega on Riigikogu kohustatud tegema otsuse NRG tehingu suhtes. Otsuse tegemata jätmine on seaduse rikkumine.

Lepingu sisu nõrk ja vigane

Keskkonnaspetsialistide arvates on NRG leping halb ka sisulises mõttes. Ainult seda järgides kanname otsest majanduslikku kahju, tekitades 15 aastaks riigi garantiidega soositud energiamonopoli. Sest me ei arvesta sellega, et musta energia tootmine muutub tänu CO2 maksu ja teiste ressursi- ja keskkonnamaksude määrade rahvusvahelisele ühtlustumisele niivõrd kalliks, et tekib paratamatu majanduskriis.
Uuringud on näidanud, et maa atmosfäär on võimeline igal aastal ilma looduskatastroofideta neelama kolm miljardit tonni fossiilkütuste põletamisel tekkivad süsinikud CO2 kujul, ilma et kliimamasina töö ja sellega määratud globaalsed kliimamustrid muutuksid. Bensiinile ümber arvutatult tähendab see, et igaüks meist võib põletada kaks liitrit bensiini päevas. Kahe liitri bensiini jagu fossiilkütuseid on meie globaalne keskkonnaruum, millesse peaksime oma energia tarvitamisega mahtuma. Meie tegelik praegune energiakulutus Eestis ületab keskkonnaruumi kaheksa korda, sest kasutame iga päev 16 liitri bensiini jagu fossiilkütuseid. Seejuures on meie majanduse energeetiline efektiivsus 3-10 korda väiksem kui arenenud riikidel. Nende näitajatega oleme maailmas energiapriiskajate liidrite hulgas. Eesti energeetika arengukava asendamine NRG lepinguga ning kohustuslikus korras põlevkivienergeetika palsameerimine veel 15 aastaks tähendab praeguse energia priiskamise seisu säilitamist.

Elekter veelgi kallimaks

Põlevkivi ja elekter on juba nüüd kallid. Nad muutuvad paratamatult veel kallimaks, kusjuures kiiremini, kui meile kinnitatakse. Elektrihinna kiire tõusu üheks garantiiks on suletud energiaturul toimetava monopoli loomine 15 aastaks. Nii kaua, kui meie energiaturg pole avatud Põhjamaade ja Euroopa tootjatele Balti energiaringide loomise kaudu, oleme sunnitud elama Venemaa armust toimivas suletud energiasüsteemis ning selle süsteemi riiklikult garanteeritud tulukusega (sic!)monopoolse operaatori taktikepi järgi.
Kas tõesti ei olnud meile küllalt Eesti Telefoni ja Tallinn--Stockholmi laevaliini kogemusest? Kas tõesti ei veena meid ka Ungari kibe kogemus, kus oma loodud energiamonopol on riigi kohtusse kaevanud? NRG lepinguga sätestatud turu garanteerimine riigi poolt on selges vastuolus ka Euroopa Liidu energia ja majanduspoliitikaga. Energiaturu suletusega seoses tuleks klaarida ka kaks tehnilist laadi, aga samas põhimõttelist küsimust.

Ikka veel Venemaa energiasüsteemi osa

Me oleme teatavasti Loode-Venemaa energiasüsteemi paratamatu osa sellepärast, et ilma Venemaata, iseseisva energiasüsteemina toimides ei ole võimalik isegi selline vilets vahelduvvoolu sageduse stabilisatsioon, mis praegu igal sammul meile probleeme põhjustab. Vahelduvvoolu sageduse vajalik ning (NB!) ka taastuvenergeetika arengut võimaldav stabilisatsioon on võimalik ainult siis, kui Balti riikide energiasüsteemid ühendatakse läbi Poola Euroopa energiasüsteemiga.
ESTLink, see kurikuulus Soome kaabel, mille üle Eesti Energia peab praegu läbirääkimisi, on väikese võimsusega, ainult 350 MgW kaabel, mis võib olla ainult Balti elektriringi ehitamise esimene samm, mitte rohkem. Balti ringi loomiseks oleks Eesti ja Soome vahele vaja ehitada vähemalt neli-viis sellist kaablit. Aga ka need üksi ei lahendaks saatusliku sageduse stabiliseerimise probleemi. Balti elektri- ja gaasiringi loomisega valitsus meie teada praegu ei tegele.
Selle asemel üritatakse põlevkivile Euroopa Komisjonilt intensiivselt välja kaubelda eristaatust, et oleks võimalik vanaviisi jätkata. Meil on probleeme Balti identiteediga. Balti ringide väljaehitamine on meile kõigile kolmele riigile eluliselt tähtis, mis pole üldse lihtne ei tehniliselt, majanduslikult ega poliitiliselt. Selle probleemi edukas lahendamine annaks selge märgi Balti identiteedi tegelikust tugevusest.

Musta elektri aeg läbi

Põlevkivi elektrihinna olulise tõusu tulevikus põhjustab aga peale monopoli möödapääsmatu ebaefektiivsuse ka rahvusvaheline surve kehtestada ühtsed saasteressursid CO2 ja energiamaksud, mis on praegu Eesti põlevkivitööstusele kehtestatud praktiliselt olematutest maksudest märkimisväärselt suuremad. Praeguse 7 krooni ja 50 sendi asemel emiteeritud CO2 tonni kohta tuleb varsti maksta 200 kuni 1000 krooni tonni CO2 kohta.
Arvestused näitavad, et ainuüksi CO2 maksude tõstmine nimetatud tasemele tähendab elektrihinna tõusu 50 sendist kuni 2 krooni 50 sendi võrra. Peale selle tuleb aga arvestada veel teiste maksude paratamatu tõusuga. Lootus NRG leppega tagada energia tootmise ja elektrihindade pikaajaline stabiilsus on illusioon ja enesepettus.
Musta elektri tootmine ei ole tulevikus võimalik, sest see on vastuolus rahvaste kooselu põhimõtetega ning rahvusvaheliselt ühtlustuvate majandustingimustega. On kahetsusväärne, et ennatlike, salaja ja kaalumata ebaseaduslikult vastuvõetud otsustega, oleme seadnud end ja meie potentsiaalsed lepingupartnerid -- NRG (mitte USA valitsuse) ebamugavasse olukorda.
On jäänud ebaselgeks ka selle lepinguga seotud üks põhiküsimustest: kas 12 % garanteeritud rentaablusega ei saa Eesti Energia ise ilma NRG Energy'ta hakkama põlevkivikatelde hädavajaliku renoveerimisega ja käigus hoidmisega, kuni energiaturu avamine ning taastuv energiatehnoloogiate areng paneb paika põlevkivi rolli Eesti tuleviku energeetikas?
Vaevalt, et isegi mitmeprotsendiliselt odavamad laenurahad kaaluvad üles kõik küsitavused ja kahjud, mis sellest lepingust tulenevad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)