Nädala juubilar LEE HARVEY OSWALD 70

Vastavalt Warreni komisjoni järeldustele, mis avalikustati 1964. aastal, tulistas Oswald 22. novembril 1963 Dallases linna külastava presidendi eskordi teele jäänud raamatulao kuuenda korruse aknast kolm lasku, mille tagajärjel president hukkus, Texase kuberner sai raskelt vigastada ja üks mööduja kergelt haavata, ning hiljem tappis veel politseiniku. Komisjon leidis, et Oswald tegutses üksi, tuginemata kellegi soovitustele, mingi kõrvalise abita. Kui teda 24. novembril ühest vanglast teise viidi, haavas ööklubi omanik Jack Ruby teda surmavalt. Seda nägi televisiooni otseülekandes kogu Ameerika, hiljem aga terve maailm.

Oswald, kel oli oma defekti tõttu (ta oli düslektik) äärmiselt raske oma tähelepanu koondada ja õppida, jättis 17-aastaselt kooli pooleli ja astus vabatahtlikult merejalaväkke. Seal atesteeriti ta kui madalama ja keskmise kategooria vahele jääv snaiper. Teenistusajal õppis ta vene keelt, kuid 1959. aasta veebruaris tehtud eksamil sai tulemuseks „halb". Vähe sellest, ta oskas seda keelt halvasti isegi pärast kolmeaastast elamist Nõukogude Liidus ning abielu venelannaga. Sõjaväest läks Lee erru kolm kuud enne lepingu lõppemist.

Samal aastal sõitis Oswald kui tavaline turist Helsingist Moskvasse, kus esitas sooviavalduse Nõukogude kodakondsuse saamiseks, kuid mida esialgu ei rahuldatud. Siis imiteeris Oswald enesetappu - ta tegi randmetele õrna sisselõike ja määris hotellitoas kogu voodipesu verega kokku. Pärast seda otsustati rahuldada tema soov Nõukogude Liitu jääda. Lee Harvey saadeti Minskisse, kus ta hakkas tööle raadioelektroonikatehases „Horizont". 1961. aastal abiellus ta 19-aastase farmakoloogiatudengi Marina Prussakovaga ja neil sündis tütar June. 1962. aasta juunis esitasid Oswaldid palve lubada neil emigreerida Ameerikasse. Soov rahuldati, ning noored sõitsid Dallasesse.

Lee Oswald vahetas mitu töökohta, kuid tänu oma suutmatusele keskenduda, lohakusele ja halvale iseloomule ta kusagil pikalt ei püsinud. 1963. aasta kevadel kolisid Lee ja Marina Oswald New Orleansi, kus Lee ühines kuuba üliõpilaste Castro-vastase liikumisega. Samal ajal nimetas ta ennast aga avalikult marksistiks.

Marina tuli Dallasesse tagasi 1963. aasta septembris. Lee saabus oktoobris ja sai tööd kooliõpikute laos, kust ta olevatki atentaadi toime pannud.

Need äärmiselt vastakad faktid Lee Harvey Oswaldi elust on aastakümnete jooksul andnud ainest president John Kennedy tapmisega seotud erinevatele versioonidele. Küll on räägitud kuubalaste ja KGB karvasest käest. Samas on teada terve hulk Ameerika enda struktuure, kellele Kennedy oli varbale astunud, mõnedel aga lausa sõtkus. Kõige rohkem oli alust oma mitte-just-väga-seaduslike, tumedate või lausa  mustade tegude ilmsikstulekut karta  Luure Keskagentuuril (LKA), kelle tiibu ja finantseerimist Kennedy oli lubanud tugevasti kärpima hakata. Aga loomulikult ähvardas oht paljude aastate vältel riiki praktiliselt ainuvalitsenud Föderaalse Juurdlusbüroo (FJB) direktorit J. Edgar Hooverit, kes kartis oma maffiasidemete ilmsikstulekut.

Peamiseks alternatiivuurijate kahtlusaluseks on aga seniajani jäänud  toonane asepresident Lyndon Johnson, Kennedy järglane presidenditoolil. Tema tugevad sidemed maffia, FJB ja LKA-ga olid üldteada. Eelkõige oli aga teada Johnsoni ja Kennedy vaheline vaen. Samuti polnud teadmata, et mõrvapäeval, enne veel, kui Kennedy surm tehti ametlikult teatavaks, tõstis Johnson oma sõpradega klaasi „prussakast vabanemise" puhul, ning samas olevat ta ka oma sõpra, Texase kuberneri, keelitanud mitte istuma Kennedyga samasse autosse.

Küsimus, kas Oswald tegutses üksinda, kas ta üldse tegutses või oli ta kellegi käepikendus ja manipulatsioonide ohver, on lahtine tänase päevani ning ilmselt jääb selleks veel mitmekümneks aastaks. Peale Warreni komisjoni on Kennedy tapmist uurinud veel mitu komisjoni, kuid kõik need on olnud loodud riigistruktuuride poolt, millede absoluutses objektiivsuses kaheldakse küllalt põhjendatult. Alternatiivsete uurijate jaoks on aga suuremal osal atentaadiga seotud materjalidest märge „riigisaladus" - need jäävad avalikkuse eest varjatuks kuni aastani 2039. Kindlatest allikatest on ka teada, et osa juurdlusmaterjale on juba hävitatud.

Märkega „riigisaladus" ei varja oma räpaseid tegusid mitte aga ainult Ameerika valitsus. Näiteid samalaadsest tegevusest võib leida ka meie  Maarjamaal.

IVARI VEE

Jaga |