Press Paltsu ei pressinud

JAANUS KÕRV,      27. oktoober 2004


Nädal tagasi andis vastne Tallinna linnavalitsus oma esimese pressikonverentsi. Huvi asja vastu näitasid üles mõlemad pooled: küsijatele nappis linnaisade vahetus läheduses kohti, sest vastajadki olid arvukalt esindatud. Samas jäi mulje, et ajakirjanikud ei olnud väga tõsiselt ette valmistunud, sest kui mõni erand välja arvata, sai suur osa küsimustest üksteiselt üksnes täiendust.
Enam tunti huvi, kuidas on võimalik keskerakondlastest linnaosavanematest lahti saada ja kuidas tulevikus sellist olukorda vältida, nagu praeguseks välja kujunenud on.
Siin oli linnapea selgel seisukohal, et tegelikult takerdub poliitiliste inimeste vabastamine formaalsuste taha ning selles osas tuleb seadusandlus riigi tasandiga vastavusse viia. Kui inimene on poliitilisel ametikohal, siis peab ta lahkuma koos poliitiliste juhtidega.
„Minu nõunike hulgas on erakonda mitte kuuluv inimene, kes tuleb minuga ja läheb minuga kompensatsiooni nõudmata," vastas Palts küsimusele, mis puudutas Res Publica võimalikku, Keskerakonnaga analoogset tulevikusaatust.
Vastuse sai üks siinkirjutaja küsimus, mis puudutas loa andmist ASile Hansa Liising kuuluva kinnistu Kõrkja tee 28 jagamiseks kaheks erinevaks katastriüksuseks. Teatavasti on Tallinna linnavalitsus olnud aastaid seisukohal, et Pirita jõe saarestik ja kogu Pirita jõe maastikukaitseala peab olema linna valitsemise all ning kasutatav avalikes huvides. Kuigi rõhutatakse Hansa Liisingu kui omaniku suurenevat vastutust kaitstava ala osas, nähakse võimalust kinnistute vahetamiseks riigiga samaväärsete kinnistute vastu. Siit ka küsimused, kuidas sellisel juhul on garanteeritud Tallinna linna eesmärk nimetatud maa-alade valitsemiseks ning Pirita jõe oru avalikes huvides kasutamise tagamiseks. Ning milliste maatükkide vastu on kavandatud nimetatud maad vahetada. Ülle Rajasalu vastus kõlas: „Eesmärk on jagada Kõrkja tee 28 kaheks: sotsiaal- ja veekogude maaks. Kaugem eesmärk on alustada läbirääkimisi keskkonnaministeeriumiga maade vahetamise küsimuses, et Pirita ürgorg ja saared jääksid üldrahvalikku kasutamisse. Minu teada ei ole Tallinna linnavalitsus olnud kunagi nende maade valitseja, vaid valitsejaks on Harjumaa keskkonnateenistus. Teisalt, andes ühele maatükile konkreetse krundi, saab erasektor hakata ministeeriumiga läbirääkimisi pidama kruntide vahetamise osas. Tallinna linn ei saa siin kaasa rääkida, küll saame määrata maa sihtotstarbe. See on avalikult kasutatav kõigile, seda ei saa aiaga piirata ja eesmärgiks on, et ükskord tuleb see Tallinna linnale ja jääb rahvale kasutamiseks."
Veel tahtnuks teada, kuidas aru saada detailplaneeringu koostamise algatamisest kruntidele Tatari 9 ja Tatari 11/Sakala 20, kus käib juba ammu aktiivne ehitustegevus? Seletuskirjas küll märgitakse, et tegemist ei ole linnaehituslikult olulise piirkonnaga ja seetõttu pole detailplaneeringu algatamise avalikustamine vajalik. Samas, kui Vabaduse väljakust 200 m eemal asuv krunt pole linnaehituslikult oluline, siis millega põhjendatakse avalikustamise nõudeid tunduvalt kaugemal asuvate detailplaneeringute osas?
Küsimist väärinuks ka uue koalitsiooni kriitika endise linnavalitsuse aadressil, kui Tõnis Palts väljendus otsesõnu, et "linn on end körini täis laenanud". Mõni päev hiljem aga lubab linnapea leheveergudel laenamistegevust jätkata. Kuna linna laenukoormus on piiri peal, siis millised on need erakorralised laekumised linnakassasse, mis võimaldaksid laenulimiiti suurendada ja kui suurest laenusummast on jutt?
Küsimise võimalust aga ei saanud ja ei oskagi öelda, kas tegu oli lihtsalt vältimisega. Küsida tahtmist väljendas pidevalt püsti hoitud pastakas, mida mitte märgata polnud võimalik. Pressikonverentsi alguses saarlasest linnapealt saadud mehine käepigistus hiidlasele, kes ma päritolult olen, andis küll lootust rohkemaks. Kuid nagu Tõnis Palts lubas, on ta igal kolmapäeval nõus küsimustele vastama, kui Tallinnas viibib.
Sünnitoetuste kohta, mis kohe välja pidi makstama, tegi linnapea tähelepanuväärse avalduse: "Seis selle asjaga on nii, et koalitsioon riigis toimib hästi. See tähendab seda, et Tallinnas on sündinud tänu riigis olevale koalitsioonilepingule oluliselt rohkem lapsi kui pessimistliku ja selle asjaga mitte tegeleva eelmise linnavalitsuse ajal."
Nagu näha, on uus koalitsioon igas mõttes asja kiiresti ja tõsiselt võtnud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)