Sotsiaalministri esimene poliitiline avaldus Riigikogus

18. mai 2005


Möödunud neljapäeval esines sotsiaalminister Jaak Aab Riigikogus poliitilise avaldusega, rõhutamaks kolme Riigikogu fraktsiooni algatatud pensionide tõstmise eelnõu tähtsust.
Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna fraktsioonid on Riigikogu juhatusele üle andnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise eelnõu ehk lihtsamalt pensionitõusu eelnõu. Seadusemuudatus võimaldab tunduvalt tõsta pensione juba 1. juulist sel aastal ja 1. aprillist järgmisel aastal ning loob aluse pensionide tõusuks tulevikus.
Keskerakond läks juba 1992. aasta Riigikogu valimistele sõnumiga – riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks. Kuraditosin aastat hiljem on riik nihkunud inimesest aga väga kaugele. Selle tunnistuseks on kriisis tervishoiusüsteem, mis tähendab pikki ravijärjekordi ja välismaale pagevaid meditsiinitöötajaid; asjatundmatu haridusreform, mis toob kaasa väikeste maakoolide sulgemise, mõisakoolide müümise ning kaose koolielus.
Eesti riigil on pensionäridele maksta tänuvõlg, sest madalal hoitud riiklike elatusrahade arvelt tegi riik kulutusi teistes valdkondades ja maksis kinni oma äpardunud tehinguid.
„Meie hoidsime Eesti Vabariiki oma hinges rasketel okupatsiooniaastatel ja kandsime kodanikena oma riiklust. Meie loodud või hoitud on kõik need varad, mida praegu müüakse, erastatakse või mida lihtsalt ärastatakse," seisis 1994. aasta mais vastu võetud pensionäride suurkogu deklaratsioonis.
Tookord see sõnum uudiskünnist ei ületanud, kuid hoolivusest ja solidaarsusest nappivas ühiskonnas pole selles midagi imelikku.
Riik pettis eakaid inimesi ka siis, kui hakkas elatusraha arvelt pensionisambaid ehitama. 1991. aastal vastuvõetud sotsiaalmaksuseadus sätestas, et palgafondist makstud 20% sotsiaalmaksu makstakse välja riiklikeks pensionideks ehk esimeseks sambaks. Õige varsti täiendati kogumispensionide seadust ja kinnitati sellega tänastelt pensionäridelt teise pensionisambasse äravõetava sotsiaalmaksu osa seaduslikkust. Ometi lubati algselt pensionireformi läbiviimiseks raha võtta stabilisatsioonireservist, mida lubab ka riigieelarve seadus.

Hoolimata pensionäride organisatsioonide tugevast vastuseisust võetakse ka tänavu pensionideks kogutavast sotsiaalmaksust viiendik ära ja suunatakse see raha teise pensionisambasse. Nüüd tuleb esimesest sambast teise sambasse minev 4% leida muudest vahenditest. Seadus ei tohi kahjustada kogumispensioniga liitunud töötavate inimeste huve ega nõua katmist sotsiaalmaksust.

Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks. Kuid Euroopa põhiväärtused tuleb omaks võtta ka riigimeestel. Eesti riik võttis endale Euroopa täiendatud ja parandatud sotsiaalharta ratifitseerimisega kohustuse tagada, et vanemaealised ei satuks vaesusriski ja nende elatustase oleks piisav.
Sotsiaalharta kohaselt peavad eakad inimesed saama osa oma maa majanduslikust heaolust, mis võimaldaks neil aktiivselt osaleda avalikus, sotsiaal- ja kultuurielus.
Pärast 1. aprillil 2005. aastal toimunud pensionide indekseerimist on keskmine vanaduspension Eestis 2446 krooni. Täna sisse antud eelnõuga nähakse ette pensioni baasosa ja aastahinde täiendav tõstmine 2005. ja 2006. aastal ning samuti rahvapensioni määra tõstmine. Pärast seda pensionitõusu on keskmine vanaduspension alates 1. juulist 2005. aastast 2726 krooni, 1. aprillist 2006. aastast 3008 krooni, kokku tõuseb keskmine vanaduspension 2005. aastal 434 krooni ja 2006. aasta 1. poolaastal kindlasti veel 282 krooni.

Selle seaduseelnõuga on hiljuti võimule tulnud valitsuskoalitsioon astunud esimese kaalukama sammu koalitsioonilepingu elluviimiseks. Pensionitõus leidis kõigi koalitsioonipoolte tunnustust ning toetust. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid kaasa aitama selle seaduse vastuvõtmisele ja rakendamisele. Otsus on sedavõrd tähtis, et ületab erakondade, opositsiooni ja koalitsiooni vahelised piirid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)