Proua Helda katab jõululaua eestimaisega

RALF R. PARVE, JAANUS KÕRV,      22. detsember 2004


Jõulueelses reklaamisaginas pakutakse alati head ja paremat ning kõik lahked pakkujad annavad mõista, et just neil on see kõikse parem, maitsvam ning odavam kraam.
Kesknädal tuli mõttele tutvuda, kui palju läheks maksma jõululaud vanaemale, kes kutsub pidulikule õhtusöögile oma noorpere, kus on kaks lapselast. Kokku peaks heast-paremast söönuks saama viis inimest.
Mõeldud-tehtud! Kõige enne kaalusime – kui suur oleks vajalik rahasumma. Arvates, et mida lähemale jõulud tulevad, seda kallimaks kruvitakse hinnad, eraldasime oma eksperimendiks 500 krooni. Eksperiment „Vanaema jõululaud" võis alata.

Kesknädal otsib vanaema
Kõigil meil on oma sõbrad, tuttavad ja toetajad. Kesknädala pisikesel, elurõõmsal ning töökal kollektiivil on neid üsnagi arvukalt. Esmase kõne võtsime proua Agnesele, kes ühel kaunil suvepäeval külastas meid marjakoogiga ja kelle hüüdnimeks ongi „erakonna vanaema". Pakkusime talle meie ostu- ja kokkamise eksperimendi juhtrolli. Kahjuks polnud proua tervis kõige parem ning ta soovitas helistada oma heale sõbrannale.
Jälle tõrge – järgmisel vanaemal oli jalaluu kipsis. Soovisime talle tervist, meile aga anti uus telefoninumber.
Proua Liliani telefon ei vastanud.
Valisime järgmise numbri. Proua Laine oli õnnetu. Tema on väga hinnatud pidulaudade katja ning jõulueelsed päevad mõstagi juba paika pandud. Ent Kesknädala sõbrad on väga abivalmid. Proua Laine lubas leida meile toreda vanaema.
Veel pool tundi ja meil oli uus telefoninumber. Helistasime. Proua Heldale meie peakoka rolli pakkumine meeldis ja leppisime kohtumise kokku. Kuna ta elab Pirital, 18 korterist koosnevas ühistumajas, siis siirdusime ka poodi Pirital, täpsemalt Selverisse. Teatavasti ei kuulu selle kaubandusketi poed odavamate hulka, ent pole ka elajalikult kallid. Keskmine Eesti värk!

Esimene ost – verivorst ja seapraad
Täpselt kokkulepitud ajal saime kolmekesi kokku – proua Helda ja kesknädalised Ralf ning Jaanus. Eksperimendi tingimused olime juba kokku leppinud ning kohe läks ostmiseks lahti.
„Kõige tähtsam, mis jõululauale kuulub, on verivorst. Vanasti me maal tegime neid vorste mõistagi ise. Loomasoolikas, veri ja tangud olid talus kõik omast käest võtta," haris proua Helda kahte linnavurlet. See oligi meie esimene ost – kümmekond vorstijuppi 19.31.
„Ja seapraad peab kah jõululaual olema," lisas meie ülemkokk resoluutselt. Kuna olime ta tööle pannud ettevalmistusajata, siis valisime juba valmistehtud seapraekäntsaka, mis kaalus ligi 700 grammi ning maksis 91.36.
Kuna süldikeetmisaega proua Heldal ei olnud, ostsime kaks karpi kodumaist kalkuniliha zheleed – kokku maksid need 31 krooni. Odavamad kui Rakvere süldid.
Sellega olidki meil kõige kulukamad ja tähtsamad ostud sooritatud.
„Jõululauale võiks panna ka heeringa hapukoore ning sibulaviiludega." Siiski ei suutnud meie perenaine jätta lisamata, et nüüdseks on Läänemere kalad dioksiini täis. „Kui seda palju süüa, oleme varsti kui Juštšenkod." Heeringafilee läks maksma 11.90.

Välismaa rämpsu ma jõululauale ei osta
Nüüd sai kergemalt hingata ja hakata mõtlema juba lisanditele. Verivorstide ja seaprae juurde ostsime kõrvitsasalati (14.50), pohlasalati ( 13.90) ja Salvesti praekapsast (13.50).
„Kott kartulit on mul endal keldris olemas," selgitas perenaine. Jätkasime ostmist: viilutatud rukkileib (4.90), ehtne taluvõi (10.30), hapukoor kiles (4.90), kolm mugulat lillat sibulat (1.70), kodune jõulupasteet (13.90). „Muuseas, unustasin. Teeme riivitud juustu küüslauguga. See peaks meestele õlle juurde väga hästi minema." 180 grammi Eesti juustu maksis 18.50.
Soolane oli nüüd kõik ostetud ja hakkasime magusat valima. „Jõululauale kange alkohol ei sobi, me võtame Päikese kalja (9.90)," oli proua Helda resoluutne. Järgnevalt tordimaterjal – tordipõhi, mille valimisel oli perenaine väga kaalutlev. Ta katsus läbi pool tosinat tordipõhja, enne kui otsustas kõige pehmema kasuks. See kõige parem maksis 21.90. Lisandus 38%-ne vahukoor (7.50) ja 50-grammine jõulušokolaad (5.50).
Ja siis viimased ostud: kotike piparkooke koheseks kasutamiseks (12.50) ja hilisemaks valmistamiseks piparkoogitainas (22.90). „Tainaga me ei jõua praegu jännata, see võtaks oma pool tundi, enne kui ahju saab." Viimasena võtsime jõululaua ühe tähtsa komponendi – sarapuupähklid (22.50) ja õunu 14.54 eest.
Kassas näitas arve 366 krooni ja 90 senti. Niipalju läks siis maksma üsnagi mitmekesine ja traditsiooniline jõululaud viiele inimesele.
Seniostetu oli kõik kodumaine kraam – vastavalt pealkirjas kuulutatud proua Helda põhimõttele.

Jõululaud kolmveerand tunniga
Asjalik valik võimaldas meil katta jõululaua vähem kui kolmveerand tunniga. Kuni perenaine tegeles prae ning vorstidega, usaldati meile abitööd, mis panid meid kibedasti nutma. Ralf kooris nimelt sibulaid ning Jaanus mässas küüslaugupressiga.
Juustu-küüslaugusalati valmimiseks riivisime juustu ja pressisime sisse küüslauku. Selleks salatiks läks terve küüslaugupea, mille küüned olid suured kui ploomid. Sisse tuli segada tunde järgi majoneesi, mis tegi kogu segu leivale määritavaks.
Seapraadi ahju torgates õpetas proua Helda, et toorest lihast valmistatav praad peab seisma kaks tundi soolaga sissehõõrutuna, ahjus aga küpsema 2,5 tundi. Pole paha ka seapraad enne küüslauguga üle hõõruda, mis annab praele mõnusa lisamaitse. Head maitset annavad veel pipar ning karri.
Järgnevalt jõudis järg koogini. Neljakihiline, iga kihi vahel kodune vaarika-mustsõstramoos ja kaunistuseks vahukoor ning riivitud šokolaad. Väga maitsev oli!

Kauneid jõule
Laud sai meil siis mõnusalt pidulik. Piltlikult öeldes oli meil õige pea lõug rasvane ja kõht punnis. Toitu jätkunuks piisavalt veel kahele inimesele.
Ja raha kulus tunduvalt vähem kui esialgu planeeritud 500 krooni. Proua Helda meenutas nn Savisaare 500 krooni pensionäridele, mida uus linnavõim lubas välja maksta alles lihavõttepühadeks. „Aga just praegu oleks seda raha pensionäril tarvis. Jõululaua katmiseks ning lastelastele kingituste tegemiseks. Ent me oleme visad, saame hakkama."
Lahkudes soovisime proua Heldale kauneid jõule ja peatset kohtumist oma Pärnus elavate lastelastega.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)