Majanduslangus ja poliitpimedus rüüstavad hariduse

Ühenduse esimees Henri Kaselo usub, et haridusvaldkond alles hakkab tajuma, mis suurte kärbete tulemusel ees ootab. "Riigieelarvelisi kohti jääb ülikoolides silmnähtavalt vähemaks. Kõrghariduse riikliku koolitustellimuse 2008. aasta vastuvõtuks mõeldud eraldiste vähendamine üle 18% tähendab sisuliselt tasulisele kõrgharidusele üleminekut. Olukorras, kus inimesed on ennast ülelaenanud ning riik soovib lõpetada ka õppelaenude kustutamise avalikus sektoris töötavatele kõrgkooli lõpetanutele, muutub ligipääs
kõrgharidusele ülimalt raskeks ning sõltub peamiselt rahakoti paksusest, mitte teadmistest," sõnas Kaselo.
"Eesti absurdi tippsaavutus on Ansipi valitsuse jätkuv mantra selle kohta, et Eesti peab panustama oma ajudele, ehk siis arendama ennast teadmistepõhiseks majanduseks," lisas ka ühenduse aseesimees Priit Kutser. "Samal ajal näeme, et eraldised riigieelarvest haridusse ja teadusesse radikaalselt vähenevad, selle asemel, et suureneda."
Ühendus leiab, et riigile raskel ajal tuleks just panustada investeeringutele haridusse ja teadusesse, kuna meie peamine majandusressurss ei ole rikkalikud maavarad, vaid vaimurikkad inimesed.

Kesknädal lisab Keskerakonna akadeemilise ühenduse pressiteatele, et oleks aeg juba harjuda riigis viljeldava põhipoliitikaga: lusikaga anname, kulbiga võtame. See kõlbab suurel määral ka haridusteema kohta. Rõõmustame parem seni, kuni lusikagagi antakse - ühel päeval ehk pole enam sedagi. Teisisõnu - põhikool õnneks on veel riigis kohustuslik.

Jaga |