Riigikogu 9. juuni istung läheb ajalukku

HEIMAR LENK,      16. juuni 2004


Kuue rahvasaadiku ootamatu kadumine öiselt istungilt lõi ohtliku pretsedendi Eesti parlamentarismi ajaloos ja andis tõsise tagasilöögi Riigikogu demokraatiale.

Kõige kummalisem tundus sel ööl Riigikogu aseesimehe reformierakondlase Toomas Savi käitumine istungi juhatamisel. Ta ignoreeris täielikult mitme rahvasaadiku palvet kadunud saadikuid otsima hakata. Üleolevalt muiates keeldus ta täitmast saadikute nõudmist uurida Riigikogu pääsla politseinike käest andmeid viimaste lossist lahkujate kohta. Naljaks keeras ta ka saadikute mure, et ühtäkki on kadunud poliitikutega midagi tõsist juhtunud. Savi ülbena mõjuv kõnemaneer sundis teda Siiri Oviirile öeldu pärast isegi vabandama.

Kuus saadikut kadus saalist
Kolmapäevasel üüri piirmäärade vabakslaskmise arutelul eiras valitsuskoalitsioon sadu tuhandeid inimesi puudutava sotsiaalprogrammi juurutamise vajadust ning surus läbi teerulli-poliitikat kasutades ning kodukorda räigelt rikkudes kava eelnõu teine lugemine iga hinna eest lõpetada. Selleks kasutati "äkiliselt" ja massiliselt kaduma läinud eelnõude ettekandjaid - Peep Aru, Väino Linde, Ants Pauls, Liina Tõnisson, Avo Üprus, Koit Prants -, kelle ettekanded seega ära jäid ning langesid järgmise töönädala päevakorda. Sellisel viisil loodi Eesti Vabariigi Riigikogus pretsedent, millega sisuliselt on võimalik blokeerida kõik valitsuskoalitsioonile mitte meelepäraste eelnõude menetlemine ning piirata parlamendiliikmete vabadust osaleda seadusandlikus töös.
Varajasel hommikutunnil pöördusid kuus saadikut tagasi saali, andmata kolleegidele mingitki seletust oma puudumisest ja selle kohta, et kuus seaduseelnõud nende pärast menetlemata jäid. Isamaaliidu saadikud eesotsas Mart Laari ja Tunne Kelamiga väljendasid tõsist protesti ja nimetasid juhtunut ohtlikuks pretsedendiks Riigikogu demokraatiale.

Keskerakond kaitses üürnikke viimase võimaluseni
Soovimatus seaduseelnõu 313 SE menetlemist katkestada ja läbi töötada üürnikke ja sundüürnikke puudutav probleemistik, sundiski Keskerakonna fraktsiooni vaheaegade võtmisele. Eesmärk oli ajapikenduse teel lükata eelnõu menetlemine edasi, et siis vahepeal kompromisse otsida. Oli võimalus, et valitsuskoalitsioon üüri piirmäärade kaotamise eelnõu menetlusest tagasi võtab. Kui seda aga ei juhtunud, jätkas Keskfraktsioon vaheaegade võtmist seni, kuni koalitsiooniparteid oma esinejaid kaotama hakkasid ja nende eelnõud päevakorrast välja kukkusid. Nii jõudis üürimäärade kaotamise eelnõu kolmandaks hommikutunniks ikkagi menetlusse ja selle traagilise seaduse teine lugemine lõpetati.
Keskfraktsioon jätkas vaheaegade võtmist ka pärast seda, kavatsusega venitada eelnõu kolmandale lugemisele jõudmist. Arvestades Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud võimalusi ja parlamentaarseid tavasid, kavatses fraktsioon elamuseaduse lõpphääletusele panemise edasilükkamiseks vaheaegade võtmist kas või Riigikogu istungjärgu lõpuni järgmisel neljapäeval. Keskerakonna fraktsioon leiab, et tekkinud olukorra eest vastutavad kõik kolm valitsuskoalitsiooni osapoolt. Nii Rahvaliit, Reformierakond kui Res Publica on eelnõu valitsuses ühiselt heaks kiitnud - seega on nad teadlikud kõigist probleemidest, mida tulnuks paralleelselt üüri piirmäärade vabaks laskmisega lahendada.
"Koduõigus on Eesti ühiskonnas väärtus, mida kaitstes ei saa läbi ega maha murda. Ausalt tuleb seista silmitsi lahendamist vajavate probleemidega ning selle nimel on Keskerakonna fraktsioon valmis jätkama valitud taktikaga kas või erakorraliste valmisteni," hindas asja Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar.

Keskerakond kutsub valitsuskoalitsiooni läbirääkimistele
Keskfraktsioon on valmis konstruktiivseks läbirääkimiseks. Kompleksse lahenduse võti asus kuni eelnõu kolmanda lugemise alguseni valitsusliidu taskus. Enne teisipäevast eelnõu 313 SE lõpphääletust kutsus Keskfraktsioon valitsust istuma ühise laua taha, et saavutada kokkulepe, mis pakkunuks reaalset kaitset üürnikele ning taastanuks Riigikogu kodurahu.
Keskfraktsioon leiab, et üüri piirmäärade kaotamisega koos tulnuks plahvatusliku sotsiaalse olukorra ennetamiseks viivitamatult välja töötada mehhanismid ning näha ette nende rahastamine riigieelarvest. Omandireformi käigus uuesti segi paisatud suhted elamuvaldkonnas vajavad tasakaalustatud lahendamist. Vältida tuleb nii omanike kui üürnike huvide ühepoolset esindamist ja kaitset. Tänane terav lõhe on riigi tegemata jätmise tulemus. Kummagi probleeme ei tohi lahendada teineteise arvelt.
Valitsuskoalitsiooni kompromissitu ja ebaküps käitumine eelnõu teise lugemise öisel istungil oli hoolimatu mitte ainult opositsiooni, vaid kohatu ja jõhker sadade tuhandete Eestimaa inimeste suhtes, keda ähvardab juba lähiajal oma kodust väljatõstmine. Valitsus Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu osalusel on loobunud täitmast Riigikogus vastu võetud riiklikku elamuehituse programmi, rääkimata põhiseadusega vastuolus oleva toimetulekupiiri kooskõlla viimisest minimaalse elatusmiinimumiga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)