Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti riigi tudengivaenuliku poliitika laituseks

HENRI KASELO,      16. detsember 2009

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) on tõsiselt mures tudengite keerulise olukorra pärast, mille on põhjustanud Toompea otsustajate vaenulik poliitika noorte ja üliõpilaste suhtes.
 

Haridusminister Tõnis Lukase (IRL) eestvedamisel ja peaminister Andrus Ansipi (RE) heakskiidul on vähendatud tudengite sõidutoetust, ära on võetud maksusoodustus õppelaenu-intressidelt. Aasta-aastalt on vähendatud riigieelarveliste õppekohtade arvu ning üha rohkem üliõpilasi on sunnitud maksma oma õpingute eest.

s83 

Lõpetatud on õppelaenu kustutamine noortel emadel ja ametnikel. Ühiselamud on unarusse jäetud. Vähendatud on kõrghariduse üldist rahastamist, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma. Seda nukrat loetelu võiks veel pikalt jätkata.

Üha uued riigivalitsuse otsused, mis püha euro nimel kärbivad ühiskonna nõrgemate sissetulekuid, on põhjustanud olukorra, kus haridus muutub vaid rikkamate privileegiks, nii nagu on see Ladina-Ameerika arengumaades.

Kurvaks teeb ka asjaolu, et apoliitilised tudengiesindajad pole julgenud piisavalt seista üliõpilaste huvide eest, kartes kaotada riigitoetusi tudengiorganisatsioonidele.

Üliõpilasesinduste ja nende katusorganisatsiooni Eesti Üliõpilaste Liidu rahastamine on kindlasti tähtis, kuid nende prioriteet peab siiski olema üliõpilaste sisuliste küsimustega tegelemine ja nende huvide kaitsmine, mitte ainult sellepärast muretsemine, kas piisab raha suure õlleõhtu korraldamiseks.

Seetõttu otsustasidki üliõpilastest kesknoored ise seista EKNA kaudu kõikide üliõpilaste huvide eest ning veel kord juhtida tähelepanu kogu probleemistikule, ja korraldasid  Tallinna linnavolikogu hoone ees eelmisel nädalal piketi riigi vähemusvalitsuse noorte- ja tudengitevaenuliku poliitika vastu. Kesknoored nõudsid õppetoetuste ja erinevate soodustuste taastamist samale tasemele nagu oli enne kärpeid ning tegid ettepaneku luua ühistranspordi sõidusoodustuste terviksüsteem, muuta õppetoetuste süsteem vajaduspõhiseks, taastada mõne aasta tagune riigieelarveliste õppekohtade arv jpm.

Pikett toimus Tallinna linnavolikogu ees just sellepärast, et Toompeal enam tudengeid ei kuulata, all-linnas aga küll. Isamaalastele ja reformistidele ning linnavolikogu istungit kuulama tulnud parempoolsetele tudengiesindajatele tahtsime meelde tuletada, et üliõpilaste mured tuleb lahendada üle riigi ühtmoodi. Pole ju kohalikud omavalitsused süüdi, kui riik otsustab järjekordselt tõsta kütuse- ja elektriaktsiisi, mistõttu tõusevad sisuliselt kõik hinnad ning mõistagi ka ühissõidukite ülalpidamine. Eesti omavalitsused ei ole nii rikkad, et suudaksid riigi igasugused mõttetused ja rumalused kinni maksta. Eriti keeruline on see siis,  kui vähendatakse omavalitsuste tulubaasi, järsult ja ootamatult tõstetakse erinevaid makse, kehtestatakse diskrimineerivad laenupiirangud, kus ainult riik võib endale laenamist lubada jne.

Mõistagi on parempoolsele vähemusvalitsusele omavalitsuste kägistamine kasulik, kuna nende populaarsus kohalikul tasandil on pea olematu. Samuti meeldib riigi koalitsioonile, kui tudengivaenuliku poliitika eest ei vastuta haridus- ja teadusminister Lukas ega peaminister Ansip, vaid „paha" Tallinna linnavalitsus, kes justnagu ei taha kõiki Eestimaa eri nurkadest pärit üliõpilasi raskel ajal doteerida. Kas riik ise siis oma tulevase haritlaskonna pärast üldse oma südant ei valuta?

Pole juhuslik, et n-ö apoliitilised tudengiesindajad, kes teravalt kritiseerivad keskerakondlikku linnavalitsust, kuuluvad IRL-i ning Rahvaliitu, üritades just nii endale Riigikogu valimiskampaaniat teha ning riigi tegematajätmisi pealinna kaela veeretada.

Loomulikult tahab Tallinn kõiki aidata, kuid eks iga omavalitsus peab kõigepealt hoolitsema ikka enda kodanike eest. Kui tudeng soovib saada Tallinna linnakodanikele mõeldud erinevaid soodustusi, peab ta ennast registreerima tallinlaseks.

Eesti Maaülikooli üliõpilasesinduse esimehena tegin koos Tartu tudengiesindajatega pidevalt koostööd linnaga, et linn saaks üliõpilasi rohkem toetada, hoolimata sellest, et tollane Tartu linnapea Laine Jänes kuulus teise erakonda.

Kõrgkoolis õppiv tudeng peaks juba esimesel kursusel teadma, kuidas toimib kohalik omavalitsus, kuidas toimib riik,  millised on ühe või teise ülesanded ja võimalused ning kust tuleb raha.

 

HENRI KASELO

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus,

Tallinna abilinnapea nõunik

.



Viimati muudetud: 16.12.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail