Võimu kuritarvitusi Eesti riigi juhtimisel

 Esimese loengu teema oli „Poliitilise jõu kasutamine avaliku võimu juures“. Esinesid Tallinna linnapea referent Urmo Saareoja, Tallinna abilinnapea, endine politseiametnik Kalle Klandorf ja kauaaegne kohtunik, nüüd Tallinna linnavalitsuse nõunik Valeri Lõõnik.

Omadega mehitatud ministeeriumid

Saareoja peatus pikemalt teemal, millest ühiskonnas suhteliselt avalikult räägitakse, kuid mille kohta pole seni mingeid uuringuid tehtud – omameeste ja omade naiste paigutamine tööle avaliku sektori ametikohtadele, ja loomulikult ilma konkursita. Või äärmisel juhul siis n-ö suunatud konkursiga, kus konkursi tingimused seatakse üles nii, et „võita“ saab vaid üks inimene – näiteks kurikuulus juhtum Lauri Vahtrega, kui Mart Laar kaitseministrina võttis sõbra ja semu tööle ministeeriumi pressinõunikuks.

Saareoja tõi teisigi samalaadseid nimelisi näiteid, näiteks Leif Kalevi tööleasumisest Siseministeeriumisse Ken-Marti Vaheri alluvusse, kus Kalevi järel suundusid samasse riigipalgale pea kõik tema senised töökaaslased Tallinna Ülikoolist. Lähiajal kavatseb Kesknädal tuua Saareoja andmestiku pikemalt ja detailsemalt ära ka meie lugejatele.

Omavalitsuste avalik politiseerimine

Kohalike omavalitsuste politiseerimisel peatus Klandorf, esitades taas seni avalikult vastamata küsimuse: miks kõik Eesti Vabariigi maavanemad astusid massiliselt ainuüksi võimuparteidesse? Vastus – näiteks IRL-i astunud maavanemad said riigikassast oma valdadele-linnadele tuhandeid eurosid, mida nad politiseerumata (nagu vanasti maavanema puhul hea tava oli) poleks saanud.

Endine Kallaste linnapea Viktor Nukka, kes varem oli KE liige, astus IRL-i, ja Kallaste linn sai mitu korda suuri summasid (kokku üle 300 000 euri) n-ö premeerimiseks. Kui see pole mõjuvõimuga kauplemine, mis see siis on?

Keskerakond on korduvalt juhtinud tähelepanu valitsuskoalitsiooni parteide kauplemisele mõjuvõimuga, tehes seda nii arupärimistel Riigikogus kui ka ajakirjanduses avaldatud artikleis, kuid mingit vastukaja või laiemat kõlapinda selline demokraatiat naeruvääristav tendents pole leidnud. Muide, seda teemat on üldse võimendanud vaid riigis opositsiooniline meedia – ajaleht Pealinn, Tallinna TV ja Kesknädal.

Tallinna linnavalitsuses Klandorfi sõnul kõik tippametnikud parteistunud ei ole. Vastupidi, seal töötab ka võimuparteidele lähedasi isikuid, kui nad oma erialal head spetsialistid. Samuti on ka kohtuvõim Klandorfi hinnangul suutnud säilitada parteilise sõltumatuse.

Heade spetsialistide kiire parteistamise kohta tõi Klandorf näiteks Anne Sullingu ja Maris Lauri – tänu sellele sammule oli mõlemal kiiresti käes ministrikoht. Siinkirjutaja lisab, et avalikult on teada ka see, et Marina Kaljurand ei astunud Reformierakonda, ja tagajärjeks on, et välisministri positsioonile sokutas oravate sisuline juht Rain Rosimannus oma kõigest bakalaureusekraadiga abikaasa, olukorras, kus meil on olemas kõrgeltharitud ja kogemustega nii nooremaid kui ka vanemaid välispoliitika-asjatundjaid.

Klandorf ütles lõpetuseks, et erakondliku survestamise puhul on kõige ohtlikum see, et võimekad inimesed, kes parteidesse astuda ei soovi, jäävad edutamisest kõrvale, sest võimuparteid paigutavad võtmekohtadele vaid endale truusid ametiisikuid. Viimane näide on Raivo Aegi IRL-istumine.

„Tipu lähedal aga läheb kitsaks,“ möönis Klandorf. Ja võimekuse puudumisest meie riigi hädad algavadki.

Kohtutes omad probleemid

Valeri Lõõniku sisukas ettekanne andis ülevaate kohtute ja kohtunike töövõimekusest ja probleemidest, mis seda takistavad. Üks suuremaid muresid, mis ka ühiskonnas teravalt silma paistab, on pikk kohtueelne menetlus, kus inimest ei karistata mitte kohtuotsusega, vaid aastaid kestva „uurimisega“, sest puudub kohtueelse menetluse tähtaja nõue, mis paljudes riikides on olemas. Ja kui järgneb õigeksmõistev otsus, siis on asi eriti hull… Lõõnik pakkus, et mõistlik uurimisaeg oleks kaks kuud, ja mitte rohkem.

Kohtute head tööd takistavad ka uurijate vähesus ning politsei pidev reformimine – noored väljaõppinud politseinikud suunduvad lõputute reformide pöörises tööle erafirmadesse. Alles jäävad need, kel aasta-paar puudu pensionist.

Kuulajate rõõmuks põhjendas Lõõnik veel kord ka maadevahetusprotsessil tehtud esimest otsust, milles kohtualused tema juhtimisel õigeks mõisteti. Et asi on algusest peale olnud poliitiline, seda Lõõnik otsesõnu välja ei öelnud, kuid tema põhjendused olid nii kõnekad, et kuulajad said isegi aru, mis toimub. Seetõttu pole vaja sel protsessil „süüdimõistetuid“ kurjategijateks pidada – samavõrra võiks süüdlaseks pidada kõiki neid, kellele kunagi mittemillegi eest 25+5 mõisteti.

URMI REINDE

[fotoallkiri] SISSEVAADE: Valeri Lõõnik rääkis kohtute tööst ja kohtunike probleemidest. Poliitilise mõju suhtes kohtunikele jäi ta napisõnaliseks, kuid kuulaja võis ise edasi mõelda. Samuti esitati Lõõnikule palju küsimusi – teema oli paeluv ja iga päev kohtu köögipoolest ju ei räägita.

MTÜ „Ausad valimised“ järgmised loenguõhtud tulevad neljapäeval, 20. novembril („Demokraatia hävitamine Eesti moodi“) ja teisipäeval, 2. detsembril („Riigi raha kasutamine valimiskampaanias“) kell 18 Tallinnas Hopneri majas, Raekoja plats 18.

Jaga |