Eluküsimus

Meil tuleb täna küsida, mis on isolatsioonist väljumise hind ja paremmeedia peksupoisist pailapseks muutumise väärtus, kui sellega kaasneb põhikirjalistest seisukohtadest loobumine ja oma valijate ootuste petmine? Kas tõesti on ainsaks Keskerakonna puuduseks selle juhi Edgar Savisaare karisma ning edu pandiks erakonna looja põrmustamine? Kas see ongi nõu, mida annab IRLi endine peasekretär Ott Lumi?

Poliitika on kompromisside kunst, kuid siin on kindel piir, mille taga algab mugandumine ja oma põhimõtetest loobumine. Kahjuks ei tunneta nii mõnedki valjuhäälsed Savisaare vastased, et on kvislingluse piiri ületanud, sest Oidipuse kompleksist johtuv kättemaksuhimu pole just parim nõuandja.

Meile öeldakse: valige erakonnale uus esimees ja te saate tubli suutäie riigipirukast. Loobuge Savisaarest ja avalik meedia hakkab teisse suhtuma leebelt. Saatke sinnapaika erakonna senine juhtimisstiil ja me anname teile andeks, et seisite meie vaikima sunnitud ühiskonnas vasaktsentristlike väärtuste eest. Vahetage plaati ja me loobume katsetest pistikut seinast tõmmata...

Peibutavad lubadused, ent ärgem unustagem, et nende taga seisavad tegelikult meie poliitilised vastased, ja kui oponent sind kiidab, tuleb oma käitumine kriitiliselt üle vaadata. Olgem siis tähelepanelikud, et siseopositsiooni mesi- ja mõistujutud meid ei uinutaks ega paneks kätt iseeneste vastu tõstma!

Kongressil ei vali me kahe isiku vahel, nagu meile püütakse selgitada, vaid otsustame erakonna püsimise ühtse arvestatava vasaktsentristliku jõuna. Me ei vali mitte Savisaart ega Ratast, vaid anname hääle Keskerakonna püsimisele või selle killustumisele. Me ei tohi minna Rahvaliiduga sama teed!

Kas pole, vaadates tänaseid Euroliidu üle pea kasvavaid probleeme, aeg tunnistada, et Edgar Savisaarel oli omal ajal õigus olla skeptiline Euroopa Liidu suhtes ja meil oleks oma kindel tagaturg, kui Savisaar  juhiks meie vene-poliitikat? Igatahes niikaua kui  Savisaar ON, ei õnnestu poliitikas vaikivat ajastut täielikult kehtestada. Eestimaa pälvib parempoolsest polaarööst helgemat saatust.

Ükski keskerakondlane, kes juhindub südametunnistusest ja tervest mõistusest, mitte konjuktuursetest kaalutlustest, ei saa kahelda, et kongressi delegaadid valivad erakonna ühtsuse ja senise joone jätkumise.

Ilmselt pole ka vastaspool nii kergeusklik, et arvestab oma plaanide õnnestumisega. Pigem tuuakse ausameelne Jüri Ratas ohvriks suurema eesmärgi altarile. Lisaks esimehe valimistele toimub ju ka erakonna juhatuse valimine, millest johtub oht sisepingete jätkumiseks.

Esimehe valimise varjus üritatakse  poetada Keskerakonna juhatuse kandidaatide hulka oma mõjuagendid, umbes nii nagu Res Publica omal ajal Isamaaliidus tegi. Nii püütakse säilitada erakonna sees ebakindel olukord ning selle süvenedes tekitada juhatuse ja esimehe vastasseis, mis pärsiks erakonna teovõimet ja mõju. Kui tervet rehkendust ei jõua, piisab ka poolest.

Pealiini meedia räägib religioossest usust Savisaaresse kui väljavalitusse. Ilmselt selles nad ei eksigi. Kuid üks on selge: Keskerakonda ei saa keegi edukalt juhtida ilma Edgar Savisaarelt saadud õnnistuse ja edasi antud võidmiseta.

Sestap pole meil vaja karta erakonna lõhenemist, sest enamus Keskerakonna liikmetest on terve mõtlemisega, õiglased ja ausad inimesed. Me oleme ka varem elanud üle katseid erakonna ühtsust lõhkuda, elame üle ka seekord.

Erakond ja Eesti vajavad täna Edgar Savisaare kogemusi, intuitsiooni, karismat ja väge. Meil ei ole tegelikult valikut: et mitte sooritada enesetappu, saame toetada vaid Edgar Savisaart.

AKEN1: Meil tuleb täna küsida, mis on isolatsioonist väljumise hind ja paremmeedia peksupoisist pailapseks muutumise väärtus, kui sellega kaasneb põhikirjalistest seisukohtadest loobumine ja oma valijate ootuste petmine?

AKEN2: Kongressil ei vali me kahe isiku vahel, nagu meile püütakse selgitada, vaid otsustame erakonna püsimise ühtse arvestatava vasaktsentristliku jõuna.

AKEN 3:Pigem tuuakse ausameelne Jüri Ratas ohvriks suurema eesmärgi altarile.

RAIVO J. RAAVE

Keskerakonna Kultuurikogu esimees

Jaga |