Simson ja Kattel: ESMi puhul küsimused on, vastuseid pole

Majanduslikele riskidele juhtis tähelepanu ka Riigikohus, kui andis Riigikogu enamusele õiguse võtta Eesti riigile finantskohustusi,” selgitas Simson. „Sellega kitseneb Riigikogu võimalus teha tulevikus uusi poliitilisi valikuid, sest juba tehtud valikud on riigi varalisi ressursse vähendanud. Riigikogu koosseis, kes võtab vastu seaduse, millest tulenevad riigile pikemaajalised varalised kohustused, ei piira sellega mitte üksnes iseenda võimalusi teostada finantspädevust sama aasta riigieelarve piires, vaid kitsendab ka järgmiste Riigikogu koosseisude eelarvepoliitilisi valikuid.” Simsoni sõnul räägiti siiani ESMi kui eeliskreeditori staatusest, kuid nüüd tundub, et sellest loobutakse, kaasamaks rohkem erainvestoreid. „Investori ülesanne on otsida projekte, kust teenida tulu, riigi ülesanne seista oma rahva heaolu eest.“

„Eestil tuleb ESMi maksta reaalset raha ligi 150 miljonit eurot, millele lisandub mitu korda suurem kohustus vastutada võlglasriikide edasiste laenude eest. Sissenõutavad aktsiad mahus 1,1532 miljardit eurot on kohustus, mille meie vastu pöördumist ei saa sajaprotsendiliselt välistada. „Endiselt puudub valitsusel võime prognoosida, kui kalliks võib Eestile kogu võlakriis minna. Kokkulepitud reegleid laiendatakse töö käigus, nagu on juba juhtunud Kreekaga. Iga garantii võib pöörduda käendaja kohustuseks, kuid seni pole leitud vastust küsimusele, kust leitakse raha halvima stsenaariumi korral. Soovides olla kaastundlik eurotsooni riik, loovutame tüki oma iseseisvast eelarvepoliitikast,“ hoiatas Simson.

TTÜ professor Rainer Katteli hinnangul tegi Riigikohus ESMi kohta õige otsuse, kuid selle põhjendused võivad tavakodanikele jääda segaseks. Tema sõnul peaks Eesti poliitikud võtma Euroopa edasise integreerumise südameasjaks ning viima arutelud laiemapõhjaliseks, vahendasid ERRi uudised. Kattel lisas, et Eesti põhiseaduslikud küsimused ei ole väga teravad, vaid pigem on oluline, milliseks kujuneb tuleviku Euroopa juhtimine ja valitsemine, nii finants-, fiskaalpoliitiliselt kui ka laiemalt. Kattel rääkis, et Riigikohtu otsus oleks vaja inimestele mõistetavalt lahti seletada ja edasi minna küsimusega, millisena me üldse tahame näha Eesti riigi suhet integreeruva Euroopaga. „See on tõenäoliselt järgneva kümnendi kõige olulisem küsimus Eesti riikluse arengu seisukohalt,“ märkis TTÜ professor.

Riigikohus otsustas 12. juulil, et ESMi alusleping ei ole põhiseadusega vastuolus. Otsus on tekitanud avalikkuses elava arutelu, sest n-ö tavakodanikele ei näi see otsus kuidagi meeldivat – ilmselgelt kammitseb eestlasi hirm uue liidu ja iseseisvuse järjekordse kaotuse ees.

Kn

Jaga |