Eesti huvid ja võimalused tänases maailmas

Enn Eesmaa,      14. juuni 2006


Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa ettekanne välispoliitika arutelul Riigikogus 6. juunil.
Avaldame lühendatult.

Peamised otsused Eesti julgeolekupoliitikas on tehtud ning NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigina on meil vaagida esimese kahe aasta kogemusi. Eesti välispoliitika võimalused ja väljakutsed on tunduvalt avardunud. Meie esindajad kuuluvad nende hulka, kes ühise laua taga arutavad Euroopale ja maailmale olulisi probleeme.

Parlamendid välispoliitikas

Suurenenud on parlamentaarse koostöö võimalused – Eesti häält ja seisukohti kuulatakse üha suurema tähelepanuga. Mitte juhus, vaid saavutatud tase võimaldas Riigikogul korraldada Tallinnas Euroopa Nõukogu parlamentide presidentide konverentsi, kus avaldati mõtteid kahel olulisel teemal: parlamentaarne diplomaatia sildade rajajana ja parlamentide roll pluralistliku demokraatia edendamises.
Kasvab rahvusparlamentide ja parlamentidevaheliste kogude roll valimisvaatlusmissioonides ja arenguprojektides – seminaride korraldamises ja teabevahetuses. Eesti on edu saavutanud koostöös Gruusiaga.
Heaks võib pidada väliskomisjonide koostööd nii Balti kui ka Põhjala tasandil. Üheskoos viime oma sõnumit kaugemale, sealhulgas kolleegideni strateegilises partneris USA-s. Probleemid, mille lahendamiseks koos töötame, on terrorism, inimkaubandus, keskkond, säästev areng, migratsioon, integratsioon.
Kindlasti saab olemasolevaid parlamentaarseid ühendusi paremini kaasates tõhustada rahvusparlamentide koostööd ÜRO-ga. Meilgi tuleks Riigikogu liikmeid sagedamini lülitada Eestit rahvusvahelistel üritustel esindavatesse ametlikesse delegatsioonidesse.

Välisesinduste hulk

Eesti võimekus paljude probleemide ja piirkondade tundmises jätab soovida ning Eesti diplomaatiline esindatus maailmas on puudulik. Väga jõulisi muudatusi pole Eesti välisesinduste arengukava kohaselt oodata, kuigi välisesinduste arv kasvab eelolevail aastail rohkem kui neljakümneni.
Toetame Välisministeeriumi püüdu vältida välisesinduste sulgemist. Lisaks kahjule, mis seeläbi tekib riigi välispoliitiliste huvide esindatusele regioonis ja konkreetses riigis, maksab esinduse sulgemine ka ränka raha. Praegugi töötab mitmes Eesti välisesinduses vaid üks diplomaat. Lisadiplomaate oleks vaja Tokiosse, Pekingisse, Viini, Washingtoni, Strasbourg'i ja mujalegi.
Bulgaarias on asjuri tasandil alustatud ettevalmistusi Eesti saatkonna avamiseks. Rumeenia kolleegid tunnustasid Riigikogu väliskomisjoni äsjase töövisiidi käigus seda sammu, kuid lisasid, et saatkond tuleks avada ka Bukarestis. Selle seisukohaga saab vaid nõustuda. Väliskomisjon toetab jätkuvalt Eesti saatkonna avamist Thbilisis.
Loomulikult ei tohi unustada, et kõigi uute ametikohtade loomisel välisesindustes peab arvestama ka vajadusega luua umbes sama arv ametikohti Välisministeeriumi peamajas. Toetame mõtteid nimetada mitteresideerivaid suursaadikuid Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidesse.
Väliskomisjoni esindus käis sel kevadel visiidil Hiinas. Selle piirkonna parem tundmine võimaldab meil endil selgemini kujundada oma seisukohti ja eesmärgipärasemalt tegutseda. Sellest tulenevalt on väliskomisjon otsustanud Hiina-temaatika oma fookusesse võtta.

Balkani kajad

Äsja tegi riigikaitsekomisjon visiidi Balkani regiooni; lähetusel osales ka väliskomisjoni esindaja. Tiranas on hästi teada Eesti initsiatiiv korraldada USA–Aadria harta osalisriikide järgmine tippkohtumine Tallinnas. Albaania, Makedoonia, Horvaatia ja USA välisminister sõlmisid Aadria harta kahe aasta eest Tiranas, suuresti arvestades USA–Balti partnerlusharta kogemusi.
Bosnias ja Hertsegoviinas külastati Tuzla lähedal teenivat Kaitseliidu baasil moodustatud 28-liikmelist jalaväe valverühma ESTGUARD-1, mis kuulub Euroopa Liidu seni suurimasse sõjalisse missiooni EUFOR-ALTHEA. Eestlased valvavad Tuzla lennuvälja ning sealset missiooniüksuste laagrit. Meeldiv oli Austriast pärit brigaadikindralilt kuulda meie kaitseliitlaste kohta tegudega ära teenitud komplimente.
Seal, kodust kaugel tajud eriti selgelt, kui kergesti võivad kohalikud lahkhelid viia rahvusvaheliste konfliktideni, mille tagajärjed mõjutavad paljusid riike ja rahvaid veel aastaid. Analüüsides tänase ja ka eilse maailma ohukoldeid, selgub, et neis hõõguvad edasi kunagiste süü- ja kuritegude lõpuni käärimata pinged. Seda ettevaatlikumad peame olema kõikvõimalike sädeme- ja süütematerjalidega.
Bosnias on näha, kui kergesti võib paradiisist saada põrgu, mis teeb ajaloolise linna peatänavast Snaiperite allee, olümpiamängude peastaadioni aga muudab Sarajevo joogivett tänini mürgitavaks surnuaiaks. Ainuüksi Bosnia ja Hertsegoviina miiniväljade puhastamiseks võib asjatundjate arvates kuluda sajand, sest keegi ei tea enam täpselt, kui palju neid miinivälju on ja kus nad varitsevad.
Sellised kurvad kogemused peaks mõtteainet pakkuma kogu inimkonnale ja igaühele meist isiklikult, sest sädeme muundumisel leegiks, seejärel aga kõikehävitavaks tulemölluks on täna ja hommegi veel palju variatsioone ning avastamata võimalusi.

NATO ja EL-i koostöö

NATO näol on tegemist poliitilis-militaarse organisatsiooniga. Selge signaali sellest andis peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, kes esimesena oluliste organisatsioonide liidritest tunnustas Montenegro demokraatlikult väljendatud tahet iseseisvuda.
Väliskomisjon peab oluliseks NATO rolli tugevnemist ennekõike siiski julgeolekualaste küsimuste lahendamisel. NATO-ga koostööd tehes tuleks vältida dubleerimist EL-iga, kuid ka ÜRO-ga. NATO ja EL-i ühtse välis- ja julgeolekupoliitika aktsioonid peavad üksteist toetama, soodustades üleatlandilist koostööd, kaasa arvatud praegu mitte veel küllaldase poliitilise dialoogi jätkamist. Heaks näiteks on hiljuti veel napp, nüüd aga üha süvenev koostöötahe NATO kiirreageerimisjõudude ja Euroopa Liidu lahingugruppide, Eesti puhul seega Põhjala lahingugrupi moodustamise ja logistilise tegutsemise valdkonnas.
Ootuspäraselt peaks novembri lõpul Riias toimuv NATO tippkohtumine allianssi tugevdama. Sellest järgmisel tippkohtumisel oleks aga aeg käsitleda NATO edasist laienemist. Vastavaid signaale oodatakse kõigis kolmes NATO liikmelisuse tegevuskavaga ühinenud kandidaatriigis – Horvaatias, Makedoonias ja Albaanias. Selge liitumisperspektiiv tuleks anda vastavateks reformideks valmidust näidanud Ukrainale ja Gruusiale.

Energeetika ja Venemaa

Väliskomisjon jätkab energiajulgeoleku alaseid kuulamisi. Esimene niisugune sari Venemaaga seotud probleemidest osutus positiivseks ning pärast veel sel kevadel formuleeritavaid seisukohti soome-ugri rahvaste koostöö tõhustamise teemadel esitame valitsusele oma ettepanekud ka energiatemaatikas.
EL tarnib Venemaalt gaasi ja naftat ligi veerandi ulatuses oma vajadusest, kusjuures sõltuvus Venemaast pidevalt suureneb. Eesti saab kogu meil tarbitava gaasi ja lõviosa naftast idast. Olukorra teeb keerukaks Venemaa gaasi- ja naftavarude kahanemine – paljude asjatundjate arvates lakkab Venemaa 30 aasta pärast olemast energia suurtootja.
Gaasi- ja naftavarusid küll leidub, kuid nende avastamine ja kättesaamine nõuab hiigelinvesteeringuid. Neid aga pole Venemaa viimasel ajal küllaldaselt teinud, väliskapitali tõrjub ebasoodus investeerimiskliima. Rahasüsti suuruse vajadus on järgneva paari aastakümne jooksul hinnanguliselt üle 700 miljardi euro. Peaaegu kõikjal napib tipptasemel tehnikat. Gazprom aga jääb president Putini sõnul endistviisi ELi investeeringutele suletuks. Sotši tippkohtumisel nägi veel kord punast tuld ka välisfirmade võimalik juurdepääs Vene torujuhtmetele. Olukorda ei lihtsusta Venemaa keeldumine ratifitseerida juba allkirjastatud rahvusvahelist energiahartat, mis nõuab gaasijuhtmete avamist konkurentsile.

Siin ja sealpool Peipsit

Eesti on sageli rõhutanud, et EL peab Venemaaga läbi rääkima ühiselt. Samuti peame ühtsete arusaamade kohaselt oluliseks kahepoolsete suhete arendamist. Seda enam, et neid suhteid negatiivselt mõjutavaid momente on üllatavalt palju. Tihti tuleneb vildakas retoorika lihtsalt teadmatusest.
Alles läinud nädalal Vene Föderatsiooninõukogu asespiiker Svetlana Orlova kritiseeris Eestit, väites, et mittekodanikud ei saa Eestis kohalikel valimistel osaleda. Proua Orlova aga ei võtnud sõna mingil kohaliku tähtsusega koosolekul, vaid Venemaa Euroopa Nõukogu eesistumisprioriteete tutvustaval üritusel Strasbourg'is.
Seepärast peame jätkuvalt vajalikuks jätkata dialoogi oma Vene kolleegidega.
Selleks avanes väliskomisjoni liikmeil taas võimalus hiljuti Pihkvas, kus kohtusime Mihhail Margelovi juhitava Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esindajatega. Olenevalt kohtumiskohast oli kõne all ennekõike piiriülene koostöö, millest ollakse huvitatud nii siin- kui ka sealpool Peipsit. Tuleb ju 28% otsestest välisinvesteeringutest Pihkva oblastisse Eestist. Käivitunud on mõned keskkonnaprojektid, rajamisel on väikeettevõtjate teabe- ja nõustamiskeskus. Alustatud on firmadevahelist koostööd kvaliteedi sertifitseerimise süsteemi juurutamiseks tootmisettevõtetes.
Vaatamata kahe naabri poliitiliste suhete keerukusele tõuseb jätkuvalt Vene turistide huvi Eesti, eriti Tallinna vastu. Ainuüksi aastaga suurenes Eestit külastanud Vene turistide arv kolmandiku võrra. Seda rohkem paneb imestama, mis kännu taha on jäänud Tartu–Pihkva laevaliini käivitamine. Lugu on juba 11 aastat vana, kuid kuna Pihkva sadamale pole tänini suudetud anda rahvusvahelist staatust, ei saaks Eesti lipu all seilavad laevad Pihkvale lähemale kui Storozhinetsi sadamasse, kust Pihkvani jääb veel 90 kilomeetrit. See veetee looks uusi võimalusi turismi-, aga ka kultuuri- ja hariduskontaktideks kahe piiriäärse piirkonna, kuid ka kahe riigi vahel.
Vahetasime koos ekspertidega teavet piiriäärsete elanike võimalustest riigipiiri ületada lihtsustatud korras, tõdesime, et piiriületuskord jääb samaks kuni 2. jaanuarini või kuni Euroopa Liidu Nõukogu vastava määruse jõustumiseni. Sellega kehtestatakse ühtsed reeglid liikmesriikide välistel maismaapiiridel toimuva kohaliku piiriliikluse reguleerimiseks.
Väljaspool piiriala elavate Eesti ja Vene kodanike viisade saamist hakkab varsti reguleerima Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni viisalihtsustusleping. See puudutab ennekõike ametlikke delegatsioone, ärimehi, ajakirjanikke, õpilasi ja tudengeid, samuti ka kalmistute külastajaid ja alaliste elanike lähisugulasi.


AKEN
Bosnias on näha, kui kergesti võib paradiisist saada põrgu, mis teeb ajaloolise linna peatänavast Snaiperite allee, olümpiamängude peastaadioni aga muudab Sarajevo joogivett tänini mürgitavaks surnuaiaks. Sellised kurvad kogemused peaks mõtteainet pakkuma kogu inimkonnale ja igaühele meist isiklikult.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)