Poliittorm Lätis

KÜLLO ARJAKAS,      09. oktoober 2002


Eelmisel laupäeval Lätis aset leidnud parlamendivalimiste eelset aega võib pidada poliittormiks. Ilmsesti sedasama kujutab ka valimistejärgne situatsioon. Valimiste-eelne taust oli küll pealtnäha rahulik, sest praegune, nelja osapoolega peaminister Andris Berzinði juhitud valitsus püsis alates 2000. aasta maist, olles muuseas kõige pikemaajalisem valitsus meie lõunanaabrite juures.

Sellele vaatamata tekkis Lätis erakordselt äge valimissituatsioon, mida iseloomustab seniste koalitsioonipartnerite täielik tülliminek, valijaskonnas heitlikud meeleolud, uute poliitiliste jõudude teke, valimistel "mustade hobuste" esiletulek ja peataolek valimiste järel. Positiivsena võiks tuua asjaolu, et ülesköetud meeleolud mõjutasid tuntavalt valimisaktiivsust. Üle riigi oli see 72,5%, Riias koguni 77% ja sellega edestasid lõunanaabrid tuntavalt meie valimisaktiivsust, mis 1999. a märtsis jäi Eestis 57% piiridesse.

Valik lätlastel oli suur

Ühtekokku kandideeris sajakohalisse Seimi kakskümmend erakonna või valimisühenduse nimekirja. Neist vaid kolmandikku peeti tõsisteks poliitilisteks jõududeks, enamik saavutas valimiskampaaniaga oma tõusu 0,1% pealt näiteks 0,4%-ni.
Valimiste-eelsed segadused kulmineerusid Läti "Watergate" afääriga, mil Läti Tee ridadesse kuuluv valitsusjuht vallandas koalitsioonikaaslase Läti Rahvapartei siseministri Marek Seglinði. Sensatsioonilise otsuse põhjustas politseioperatsioon, mille käigus tabati sõiduauto 40 000 Rahvaparteid halvustava lendlehega. Järgnevast segadusest võis aru saada, et ilmsesti olid trükised tellitud Läti Tee valimismeeskonna poolt. Siseministri tagandamine vaid neli-viis päeva enne valimisi oli kui õli tulle valamine.
Juba aasta algusest kerkis Läti poliitikataevas komeedina esile Läti Panga esimehe Einars Repðe juhitud Uus Tee. Selle erakonna teke ja mõned loosungid sarnanevad meil ÜVE Res Publica tekke ja hüüdlausetega. Sisulisi paralleele siiski ei teki, sest Uus Tee tõusis juba kevadeks rahvaküsitluste toetushinnangutes kas teisele või koguni esikohale, Res Publica pole suutnud sellist tõusu läbi teha. Uue Tee tegevus ja kampaania oli üles ehitatud ainult Repðele ning kedagi teist sealt õieti ei teatagi, samas on Res Publica olnud algusest peale selges liidrikriisis. Uus Tee harrastas parajat populismi, käies näiteks pidulikult kirikus Jumalalt õnnistust ja toetust palumas ning ka valimiskampaanias olid nad pidevalt vinti üle keeramas. Mõnedel hinnangutel juhitakse seda parteid nagu aktsiaseltsi. Erakonna tõus katkes augusti alguses ning mitmete küsitluste järgi algas tema toetuse vähenemine, mis aga septembri keskel asendus uue aeglase tõusuga. Vaatamata teistsugustele ennustustele ongi Uus Tee (Jaunas Laiks) nüüd parlamendivalimiste võitja.

Valitsuspartei suur kaotus

Valimiste üllatuseks tuleb pidada senise valitsuspartei ja ka peaministri partei Läti Tee (Latvias Cels) hävitavat kaotust. Antud partei on olnud läbi 1990. aastate pea kõikides Läti valitsustes. Oma tekkelt ja arengult meenutab Läti Tee meie Eesti Koonderakonda, olles küll märgatavalt tugevam ja ühendades väga suure osa Läti majanduslikult ja poliitilisest eliidist. Ilmsesti tabab nüüd ka neid Eesti Koonderakonna saatus, aga küsimuseks jääb, millises suunas lähevad Läti Teelt lahkujad. Läti Tee pidas maha korraliku valimiskampaania. Isegi eelmine kaitseminister Olgerts Pavlovskis ei pidanud paljuks allakirjutanuga Riia südalinnas Vabadussamba juures pikalt kõnelda ja omi vaateid tutvustada - ehkki minult polnud tal vähimatki lootust häält saada.
Hästi ei läinud ka meie Läti koostööpartneril, Läti sotsiaaldemokraatidel. Meilgi korduvalt külas käinud Dainis Ivans oli valimiste eel üsna murelik, seevastu Lätis edukalt elektrijaamade erastamise vastu võidelnud Janis Dinevics oli lõpuni optimistlikum. Viiest protsendist jäi siiski natuke puudu. Vaatamata ka nende viimasele suurele valimiseelsele üritusele - Daugava jõe ääres korraldatud kuuetunnisele tasuta rokkontserdile, kus peaesinejaks Saksamaalt kutsutud ansambel Alphaville. Kuulajaskonda võis olla oma paarkümmend tuhat ja neid tuli õhtu edenedes aina juurde, soe ja lausa päikeseline ilm soosis suurt ettevõtmist.
Protestihääli võttis endale uue jõuna esilekerkinud Põllumeeste ja Roheliste Ühendus. Nende liider Vilis Kriðtopans oli üheksa kuud valitsusjuht 1998-1999. a vahetusel. Uued tulijad avaldasid euroskeptilisi toone ja nõudsid mitmeid soodustusi põllumeestele. Muuseas, nende valimiskampaanias olid peamisel kohal Kriðtopansi ja tema õrnema poole partneri Ingrida Udre silmade motiiv, mis meenutas äratuntavalt Eesti Keskerakonna valimiskampaaniat 1999. aasta kevadtalvel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)