![]() Endel Uiga: Eesti Kongressi rahastas USAENDEL UIGA, 17. märts 2010Mind paneb seekord kirjutama Delfi 11. märtsi 2010 juhtkiri Eesti Kongressist ja Rahvarindest. Nende vahekord on mind alati huvitanud, sest olen selle ajastu ise läbi elanud ja neid sündmusi siitpoolt jälginud. Seal on teatud sümmeetria Pätsi ajastuga, mis läks viisil, mis mulle palju vastamata küsimusi jättis, enne kui Ilmjärve uurimus neid selgitas. Kongressi poliitikaga ja sihtidega on mul sama tunne ja ma arvan, et aeg on tulnud ka seda probleemi lähemalt uurida. Väliseestlaste gruppide arhiivid ja ajalehtede kommentaarid peaksid praegu vabalt kätte saadaval olema ja oleks vaid vaja paari agarat noort, kes neid uuriks. See oleks väga oluline meie praeguse suuna määramiseks. Mõelge sellele. Tervitustega, Endel Uiga (sünd. 1918), USA, New Jersey
ENDEL UIGA KOMMENTAAR: Kongressi ja Rahvarinde vahekorda analüüsides peame vaatama, kuidas need instituudid sündisid. Rahvarinne oli kahtlemata kodumaal kasvanud ja sel oli küllaltki eestimeelseid kommunistliku tagapõhjaga tegelasi. Kongress sai oma algatuse, rahalise toetuse ja instruktsioonid Ameerikast ja CIA kontrolli all olevatelt väliseestlastelt. Küsigem kord, miks ja mitu korda käisid Kelam ja Laar Ameerikas. Kust tuli raha kiireks Kongressi propagandaks ja passide aktsiooniks? Teine küsimus on, mis oli USA ja CIA seisukoht Eesti suhtes? Nii kaua kui võitlesime kommunismi vastu, olid meie eesmärgid samad, kui kommunism kokku langes, läksid meie teed lahku. Meie eesmärk oli Venemaast lahti löömine ja iseseisva riigi loomine. USA huvid olid Venemaa säilitamine tervikuna, sest see oli ainukene võimalus tagada mingit tuumarelvade kontrolli. Solidariti ja Rahvarinde taolised liikumised, mille eesmärgiks oli Venemaast lahti löömine ja Vene riigi lõhkumine, olid seetõttu USA huvide vastu. See seletab Kongressi poliitikat. Näiteks oluline iseseisvuse algatus, Balti Kett, sündis ainult Rahvarinde ja teiste organisatsioonide algatusel. Kongress oli kõikide aktsioonide vastu, mis taotlesid iseseisvust, näiteks lipu heiskamine ja väga oluline märtsi hääletus (üle-eestiline iseseisvusreferendum - Toim.). Kriitilistel augustipäevadel Toompeal Kongressi liikmed võitlesid viimase võimaluseni Venemaast lahti löömise ja meie lääne riikide poolt iseseisvuse tunnustamise vastu. Nende plaan oli järjepidevuse põhimõttel nõuda okupatsiooni kaotamist. Ainult siis toetasid nad iseseisvust, kui neile enamuse tahe selgeks sai. Ja lõpuks peab ütlema, et USA oli viimane, kes peale Venemaa järele andmist, meie iseseisvust tunnustas. Huvitav oli veel see, et USA kongressis tunnistajana kohale kutsutud juhtiv väliseestlane soovitas mitte Eesti iseseisvust tunnustada, kuna selle valitsus olevat kommunistlik. Kuid nii olid selle isiku bossi eeskirjad. Nüüd kui mõned aastad on möödunud ja sündmused hakkavad ajaloo ilmet võtma, oleks vast paras aeg seda ajastud uurida. CIA dokumendid on veel kindlasti suletud, kuid seal on küllalt vaba informatsiooni, mis selle ajastu õigesse perspektiivi paneb. Ilmjärv oma doktoris valgustas palju, kuidas me kommunismi ikkesse saime. Paar doktori- või magistritööd võiksid selgitada, kuidas me sealt välja tulime. Need oleks ka vajalikud praeguse aja ja olukorra hindamiseks. (Ilmunud Delfi kommentaarina 12. märtsil) Autori kirjaviis muutmata.
Viimati muudetud: 17.03.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |