Alguse lõpp või lõpu algus?

RAMON LOIK,      25. mai 2005


Tänavu 12. jaanuaril kiitis Euroopa Parlament Strasbourgis suure häälteenamusega heaks Euroopa põhiseaduse lepingu, mis jõustub aga alles pärast siseriiklikku ratifitseerimist kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Viimase poolsajandi jooksul euroliidus vastu võetud õigusnormid ja aluslepingud on põhiseaduse lepinguga integreeritud ühte terviklikku dokumenti, tagades sellega kodanikele parema kättesaadavuse ning kergema arusaadavuse. Ühtsesse teksti on koondatud nii Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Ühenduse asutamislepingus, mida on muudetud Ühtse Euroopa Akti, Maastrichti, Amsterdami ja Nice`i lepingutega, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Ülemkogu Laekeni deklaratsioonis kui ka reas varasemates resolutsioonides heaks kiidetud põhimõtted.

Seega kujutab põhiseaduse leping endast suures osas varasemate Euroopa Liidu aluslepingute ja ühisresolutsioonide kokkuvõtet, mille 105-liikmeline Euroopa konvent 2003. aasta suvel konsensusega heaks kiitis. 18. juuni 2004. aasta valitsustevahelise konverentsi heakskiidu tulemusel kirjutasid 25 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid Roomas 2004. aasta 29. oktoobril põhiseaduse lepingule pidulikult alla.
Poliitiliselt ühtsema ja efektiivsemalt juhitava Euroopa arhitektid hoiavad neil päevil aga ootusärevuses hinge kinni – sel pühapäeval, 29. mail, ütleb mõjuka Prantsusmaa kodanikkond, mida ta suuresti enda poliitikute ettepandud eelnõust arvab.

Kolmapäeval, 1. juunil suunduvad sama eesmärgiga hääletuskastide juurde hollandlased. Mõlema puhul kardetakse leppe tagasilükkamist, mis annaks tugeva negatiivse signaali järgnevateks ratifitseerimisteks.
Kord juhib gallupites eitajate, siis jälle jaatajate leer, statistiliselt usaldusväärset edumaad ei ole aga kummalgi poolel õnnestunud selgitustöö lõpusirgel saavutada. Nagu sellistel puhkudel ikka, võtab kampaania sihikule hääletusaktiivsuse mõjutamise. President Jacques Chirac teeb kõik endast oleneva, et mitte ükski jah-hääl seekord koju ei jääks, eitajad seevastu levitavad reaalsuses küsitavalt põhjendatud hirme, nagu tuleks leppe vastuvõtmise korral Ida-Euroopa uute liikmesriikide vähenõudlikumad töökäed prantslasi nende omal maal leivata jätma. Rohkete pooltõdedega vürtsitatud kampaania otsustavaks teguriks kujunebki tööpoliitika.

Prantsusmaal on praegune tööpuuduse tase 10,2% viimase viie aasta kõrgeim. Euroopa Liidu keskmine tööpuuduse määr on võrdluseks 8,1%. Analüütikute hinnangul tulevad 2,8 miljonit prantslasest töötut suure tõenäosusega põhiseaduse lepingu referendumile oma tööpoliitikas saamatule valitsusele kohta kätte näitama.
12. mai International Herald Tribune`is kommenteeris Toursi ülikooli poliitikateaduste professor Jean-Philippe Roy, et kui Chirac kaotab referendumi, siis selle peamiseks põhjuseks on just kõrge tööpuuduse tase. Põhiseaduse lepingu eelnõu debatiga koos on vallandunud Euroopa Liidus ka laiem ideoloogiline diskussioon anglo-ameerika liberaalse turumajanduse ja kontinentaal-Euroopa sotsiaalmudeli vahel, ehkki lepe ise demonstreerib selles osas küllaltki tarka kompromissi.

Teiseks oluliseks mõjufaktoriks leppe heakskiitmiste teel on kujunenud immigratsioonipoliitika ja jõudu koguv vastuseis Türgi võimalikule vastuvõtmisele Euroopa Liitu. Üldiselt föderalistliku meelsuse poolest tuntud liberaalses Hollandis kasutavad parempopulistlikud jõud immigratsioonipumba argumenti oskuslikult ei-leeri ridade täiendamiseks. Ilmselt nii tööhõive kui ka immigratsiooni temaatika rusuvat mõju ette hinnates otsustas Saksamaa referendumit mitte korraldada ja otsustamine Bundestagi kätte anda.
Selge on see, et Euroopa põhiseaduse lepingu üle on poliitilised kired kõrge leegiga põlema löönud ja erinevad teemad on kohati kas tahtlikult või tahtmatult omavahel põhjalikult segamini aetud. Samavõrra selge on ka see, et siiani on küsimusi rahvaga vähe arutatud.
Kui Prantsusmaa leppe tagasi lükkab, siis saab ajaloo edukaima kontinendi ühendamise alguse lõpust kardetavasti poliitiliselt ühtsema Euroopa Liidu lõpu algus. Aeg on tulnud rahval kõnelda lasta.

KESKMÕTE:
Euroopa põhiseaduse referendumi võti on Prantsusmaal ja Hollandis sama: tööpoliitika ja immigratsioon.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)