Ühest koolireformi-kummitusest Eestimaal

Jaan Niin,      03. detsember 2003


"Uuest koolivaimust" andis eestlastele teada Albert Kivikase toimetatud päevaleht Eesti Sõna 1942. aasta kevadel. Eesti oli siis juba Suur-Saksamaa rüpes. "Uue vaimu" mõtte oli andnud Alfred Rosenberg: "Seadused ei suuda midagi luua - nad vaid vabastavad tee." Kolmanda Riigi kool oli muudetud osaks rahvussotsialistlikust kasvatussüsteemist, milles tuli rohkem tähelepanu pöörata oleviku elujõududele kui verest lagedale humanismile. Ka ainupartei NSDAP programmis nähti ette, et "kõigi koolide õppekavad tulevad kohandada praktilise elu nõuetele; riigimõttest arusaamine peab saavutatama juba mõistuse arengu allastmeil; vaeste vanemate vaimselt eriti andekate laste koolitamine peab toimuma riigi kulul".
Kõrvale heideti möödunud aegade liberalistlik maailmavaade, millest tulenesid koolide kasvatuslikud ja õpetuslikud ülesanded. Valeks peeti õpilaste teadmiste hindamist, mis on saavutatud ühekülgse õpetamise ja drilliga üksikuis õppeainetes ja seda entsüklopeediliste teadmiste suures ulatuses. "Uuest koolist" juuriti täielikult välja internatsionalismi vaim ja pehkinud idealism ning selle peamiseks ülesandeks sai rahva kujundamine vere ja saatusega kokkupõimitud loovaks saksa rahvaks.
Seejuures teadmiste omandamine ei tohtinud muutuda "üldhariduse" mõttes omaette sihiks. Märgiti, et teadmiste tuupimine nõrgendab inimest ning väsitab tema vaimu, halvab tahet ja otsustamisrõõmu, kuid ka väljast sisendatud valmis teadmised labastavad noore inimese hinge ja koolitavad "haritud" paremteadjaid ning igavaid mitte-midagi-tegijaid.
Tolle aja moraaliks sai see, et teadmine on teenistus rahvusühiskonnas ning teadmiseks loeti kõik see, mis suurendas ja süvendas rahva elutahet. Uhkuse- ja eksamiteadmisi polnud vaja. Teadmiste valikul oli mõõtuandvaks Juhi ülesanne: "Kuidas saan ma rahvussotsialismi kõrged ideed teha omaseks igale kasvavale sakslasele, et sündinud sakslasest saaks teadlik sakslane?"
Kuna Kolmas Riik oli ühtlasi ka talupoegade riik, siis oli eriti tähtsal kohal maakoolide arendamine. Riigis kehtis hüüdlause: "Kolmas Riik on talupoegade riik või teda ei ole üldse!"
Erilist tähelepanu pöörati seal naisharidusele, kuna naise peamiseks ülesandeks oli saada emaks. Kuigi meeskoolid ja naiskoolid andsid samaväärse hariduse, oli mõõtuandvaks siiski põhimõte, et naistel pole vaja õppida kõike seda, mida õpivad mehed (samuti ka vastupidi).
Kokkuvõtvalt märgiti, et "Adolf Hitleri riik on muudetud kasvatusriigiks ja kool peab aitama kaasa lõppsihi saavutamiseks, milleks on Suur-Saksamaa."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)