Nädal Euroopa Parlamendis

J. M. Barroso taas Euroopa Komisjoni presidendiks

Eelmistel nädalatel EP erinevatele fraktsioonidele oma järgmise viie ametiaasta poliitilisi eesmärke tutvustamas käinud EK president J. M. Barroso kandidatuur leidis salajasel hääletusel saadikute enamuse toetuse. Barroso  jätkamise poolt hääletas 382, vastu oli 219, erapooletuks jäi 117 saadikut. See tähendab, et põhiliselt toetasid Barrosot parempoolsed ja tsentristid, vastu olid vasakparteid, sh rohelised.

Oma kõnes keskendus Barroso võimalikult edukale majanduskriisist väljumisele, võitlusele tööpuuduse vastu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisele. Ta lubas uut inimõiguste agendat; see tähendab ka inimõiguste alase voliniku ametikoha loomist.

EK presidendiks valituna tuleb Barrosol nüüd asuda määratlema portfelle liikmesriikide valitsuste poolt esitatud volinikukandidaatidele. Parlamendi komisjonides seisab ees tutvumine kandidaatidega ja nende pädevuse hindamine. Tõenäoliselt kinnitab parlament nad ametisse järgmise kuu lõpul. Sellega seoses tõusetub aga küsimus: kui kauaks? Täna töötab EL Nizza lepingu alusel, s.t parlamendisaadikuid on 736 ja EK presidendi ametissevalimiseks läheb vaja lihthäälteenamust. Kohe-kohe on uus alusleping - Lissaboni leping - ületamas oma jõustumise viimaseid tõkkeid. See leping näeb aga EK-le ette hoopis suuremaid volitusi ja pädevusi; ka hääletuskvoot on kõrgem. Kui soovitakse olla juriidiliselt korrektne ja tahetakse legitiimset EK, tulevad EK president ja volinike kabinet uuesti hääletada.

Delegatsioonid on parlamentaarse diplomaatia unikaalne vorm

Parlamendi uus koosseis kinnitas seekordsel täiskogul ka 736 saadiku kuuluvuse neljakümnesse erinevasse EP parlamentidevahelisse delegatsiooni. Nende delegatsioonide ülesandeks on korraldada suhteid Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide parlamentidega. Delegatsioonid on parlamendiliikmete põhivahend suhtlemaks kolmandate riikide parlamentidega, pakkudes seeläbi parlamentaarset dimensiooni EL-i välispoliitikas. Delegatsioonidel on suur osatähtsus ka Euroopa mõju suurendamisel väljaspool Euroopa Liitu, saadikutele kontaktvõrgustiku, infoallikate ja dialoogifoorumi tagamisel.

Kolm volinikku said heakskiidu

Saadikud kiitsid heaks ka uute Leedu, Poola ja Belgia volinike ametissenimetamise. Nad jätkavad kinnitatud ametikohtadel kuni praeguse EK ametiaja lõpuni. Leedu volinik Algirdas Šemeta hakkab vastutama eelarve valdkonna eest, Poola volinik Pawel Samecki vastutab regionaalpoliitika portfelli eest, Belgia voliniku Karel De Guchti vastutusalasse hakkavad kuuluma areng ja humanitaarabi. Tegemist ei ole täiendavate volinikekohtade loomisega, vaid vahepeal oma riigi presidendiks ja EP liikmeks valitute asendamisega.

G20 Pittsburghi tippkohtumine

24. ja 25. septembril toimub Pittsburghis (USA) G20 tippkohtumine, kus kohtuvad EL ja 19 riigipead. EL-i riikidest kuuluvad G20 hulka Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Itaalia. ELi esindab selle eesistuja, hetkel - Rootsi peaminister. Seekordse G20 tippkohtumise peateemaks on finantsregulatsiooni küsimused.

Parlamendis toimunud debatil pidasid saadikud vajalikuks, et EK ja EN looksid tugevama pangandusregulatsiooni, mis piiraks pankurite boonuseid ja soodustaks enam jätkusuutlikkust kui lühiajalisi kasumeid. Taas tõusetus ka EL panganduse ühtse järelevalveinstitutsiooni loomine.

Kauaoodatud Läänemere strateegia

Läänemerd ümbritsevad kaheksa EL-i liikmesriiki ja Venemaa. Selles piirkonnas elab 100 miljonit inimest. On esitatud palju aruandeid ja koostatud mitu tegevuskava, kuid nende mõju Läänemere-äärsete liikmesriikide ja piirkondade arengupotentsiaalile on olnud piiratud.

Vajadus arvukate asjaomaste organisatsioonide töö parema koordineerimise järele on suur. Piirkonnas rakendatavad EL-i struktuurifondide programmid annavad aluse koostöö tugevdamiseks.

Läänemere strateegia kujutab endast kommunikatsiooni- ja tegevuskava, mis hõlmab 80 juhtprojekti, millest mõned on juba käivitatud. Strateegia neli nurgakivi näevad ette muuta see Euroopa osa:

keskkonnasäästlikuks (nt heitvee töötlemine);

jõukaks (nt edendades innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes);

juurdepääsetavaks ja atraktiivseks (nt parandades transpordiühendusi);

ohutuks ja turvaliseks (nt tagada parem õnnetustele reageerimine).

Ajavahemikul 2007-2013 saab Läänemere piirkond ühtekuuluvuspoliitika raames ja muudest EL-i fondidest investeeringutoetust rohkem kui 50 miljardit eurot. Sellest 27 miljardit eurot juurdepääsetavuse parandamiseks, ligikaudu 10 miljardit eurot keskkonnameetmeteks, 6,7 miljardit eurot konkurentsivõime edendamiseks, 697 miljonit eurot turvalisuse ja ohuennetuse tarbeks.

Vaid EL-i abi ja koostöö kaheksa liikmesriigiga aitab lahendada selliseid piirkonna olulisi probleeme nagu Läänemere halveneva seisukorra ja kehva transpordiühenduse parandamine või kaubandustõkete ja energiavarustuse lahendamine.

Märkuseks siinjuures, et J. M. Barroso tõstatas oma kõnes vajaduse EL-i eelarve poliitiliselt ümber kujundada. Kuidas sellele reageerivad liikmesriikide valitsused ja kuivõrd see aitab kaasa Läänemere strateegia elluviimisele, näitab tulevik.

EP on Leedu alaealiste kaitse seaduse vastu

EP kiitis heaks resolutsiooni, milles kutsutakse Leedu võime üles tühistama alaealiste kaitse seaduse teatud muudatusi. Nimelt kiitis Leedu Seim heaks alaealisi avaliku teabe kahjuliku mõju eest kaitsva seaduse muudatused, millega keelatakse "suunata alaealistele homoseksuaalseid, biseksuaalseid või polügaamseid suhteid tutvustavat avalikku teavet", sest selline avalik teave avaldavat alaealiste arengule kahjulikku mõju.

EP hinnangul on Leedu seadus vastuolus inimese põhiõiguste ja -vabadustega ning seda võib pidada üheks tsensuurivormiks, mis on vastuolus EL-i põhiväärtustega. EP palus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil anda oma arvamus kõnealusele seadusele ja selle muudatuste kohta.

Piimakarjakasvatuse kriis

Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel on toimunud Euroopas märkimisväärne piimatoodete nõudluse langus. Samal ajal aga on pakkumine märgatavalt suurenenud, seda just kolmandate riikide (Uus-Meremaa, Austraalia, Argentiina, Brasiilia ja USA) suurenenud tootmismahtude tõttu.

See on tinginud olukorra, kus viimase 12 kuu jooksul on EL-i piimaturu olukord järsult halvenenud - piima liitrihind on langenud alla 21 sendi - ning paljud tootjad müüvad piimasaadusi juba alla omahinna. Selline tootmine ei ole jätkusuutlik.

2006.aastast kuni maini 2009 on piima- ja juustuhinnad tarbijate jaoks tõusnud üle 14%, samas kui toormetootjatele makstavad hinnad on mõnes liikmesriigis langenud isegi ühe aasta jooksul 40%.

Rõhutati vajadust parandada hindade läbipaistvust toiduainete tarneahelas. Kõlas ka mitmeid üleskutseid üle-euroopaliste kokkuostuhindade fikseerimiseks, mis tagaks tootjale õiglase hinna maksmise. Elame, näeme!

Kiirmeetmena pikendatakse 28. veebruarini 2010 sekkumisperioodi või ja lõssipulbri osas. Toetust leidis ettepanek tõsta sekkumishindu vähemalt lühiajaliseltki.

Eelnevast tulenevalt tegi EP EK-le ettepaneku välja töötada meetmete mehhanism, mis aitaks turgu stabiliseerida. Samuti oodatakse EK-lt liikmesriikide piimandussektori tuleviku põhjaliku hindamise läbiviimist.

Toetamist leidis idee luua 600 miljoni euro suurune EL-i piimandusfond, mille kaudu on kavas toetada tootjate organisatsioone ja ühistuid  põllumajandusinvesteeringute tegemisel.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |