Korravalvurita kord ei püsi

Mart Kadakas,      08. november 2006


Tallinnas polnud Tartu maantee suur uuendamine veel lõppenudki, kui juba hakati rajatist lõhkuma ja rüüstama. Ümberkaudsed elanikud panid tähele, et eelmisel päeval pandud piirdeketid olid järgmisel hommikul osaliselt juba kadunud. Mullu remonditud Paberi trammipeatuse silt murti maha ja visati minema, lõhuti ootepaviljone. Mõnele kurikäele jäid ette tuletõrjehüdrantide kaugelepaistvad katted.
Seegi kirikule, mis armeenia koguduse kasutada, pandi paar aastat tagasi kapitaalremondi ajal uued vihmaveetorud. Mõne aeg hiljem olid need lömmi löödud ja kirikuseinad täis soditud. Samasugune saatus tabas üle tänava olevat omanäolist arhitektuuriteost – kunagist valuutakauplust "Turist", hilisema ööklubi Parlament hoonet.
Mõni võib õigustatult küsida: mis sa tänitad – see kõik on ju ammu teada, et rüüstatakse ja lõhutakse? Teised seevastu võivad näidata, et esimese Eesti Vabariigi ajal ehitatud majal on vihmaveetorud veel praegugi terved.
Hakkasin Tartu maanteest rääkima sellepärast, et sellel suurel ja tähtsal ehitusobjektil olid juhtumisi ametis valvurid. Keda on meil ühiskonnas rohkem, kas korrarikkujaid või korravalvureid? Mõlemaid on rohkem kui vaja! Eriti kui võtta arvesse neid, kes miilitsas või politseis töötanud või veel politseis ametis on (mõned viimastest küll lahkuvad, sest piinlik olevat kuuluda jõuetusse väkke).
Vihmaveetõrude mõlkimise ärahoidmiseks on leitud „lahendus": mitte püüda kiiremini tabada pahategijaid, vaid tõsta vihmaveetorude hinda, tehes nende alumise osa paksemast materjalid, mis huligaani jalahoobile vastu peab.
Majaseinte sodimise puhul kehtib kasutoovam meetod: munitsipaalpolitsei teeb majavaldajale hoiatuse; see puhastab seina, mis uuesti ära soditakse; siis saab majaomanik juba trahviprotokolli; jne. Jne. Kui ajakirjandust uskuda, olevat sellistest trahvidest laekunud juba üle 10 miljoni EEK-i. See tähendab, korra järele valvajaid on olemas, ehkki korda ei ole.
Miks aga ei panda majaseinu puhastama korrarikkujaid, kes nende omal soovil võivad nüüd trahvi maksmise asemel veeta aega maksumaksja kulul arestikambris? Ühed võtavad selleks töökohalt puhkust, teised teostavad karistusekandmist puhkepäevade arvel (miks aga ei võiks viimased küll tulla karistamisele oma leivakotiga?). Küllap oleks sellisest sundpuhastusest heakorra tagamisel abi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)