Rahvasaadiku töö – teha nii, et Riigikogu poleks „kummitempel“

Paraku kuuleme üha enam ning sageli kahjuks ka õigustatud kriitikat meie seadusandliku esinduskogu kohta. Rahulolematuse põhjuseks on peamiselt see, et Riigikogu tegutseb liiga tihti vaid valitsuse poliitika vormistajana. Parlamendiliikmed peaksid oma töös lähtuma eeskätt Eesti riigi ja rahva pikaajalistest huvidest, mitte parteipoliitilistest juhistest. Tänane selgelt pisendatud roll ei tee kindlasti Riigikogule au, vaid vähendab parlamendi usaldusväärsust ja toetust Eesti ühiskonnas. Ega siis ilmaasjata nimetata Riigikogu „kummitempliks“.

 Praeguse valitsusliidu parteid kaotasid valimistel palju hääli

Kindlasti osaliselt just selle „kummitempli“ maine tõttu pettusid valijad Eestit viimastel aastatel juhtinud erakondades. Hiljuti taasloodud kolmikliidu osapooled kaotasid, võrreldes eelmiste Riigikogu valimistega, kokku 56 000 häält ning 16 mandaati.

Reformierakond võitis küll suuremahulise kampaania toel valimised napilt, kogudes 158 971 häält Keskerakonna 142 460 vastu, kuid ka reformistide fraktsioon vähenes kolme koha võrra.

 Ainsa parlamendierakonnana suurendas oma esindatust Keskerakond, kelle toetus kasvas enam kui 8 000 hääle ning ühe lisamandaadi võrra. Toetuse tõus on seda märgilisem, et nelja erakonna asemel jõudis seekord Riigikogusse teatavasti kuus parteid. Sestap on mõnevõrra paremini esindatud kogu Eesti ühiskond.

 Iga rahvasaadik saab töötada oma riigi heaks

Järgmised neli aastat tuleb valijatelt saadud mandaati targalt ja väärikalt kasutada, sõltumata sellest, kas oleme opositsioonis või koalitsioonis. Iga rahvasaadiku kohustus on anda suurim panus Riigikogu sisulisse töösse oma riigi arenguks. Alustuseks tuleb endale selgelt teadvustada, et Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 59 „Seadusandlik võim kuulub Riigikogule“ ei ole lihtsalt sõnakõlks. Võimude lahususe printsiip on demokraatliku riigikorra alustala.

 Seadusandliku võimu juhtimise nihkumine valitsuse või mõne erakonna tagatoa kätte on demokraatiale otseseks ohuks. Mul on hea meel, et samadele valukohtadele on tähelepanu juhtinud ka teised praegused opositsioonierakonnad ja paljud ühiskonnateadlased. See annab alust loota, et varem või hiljem mõistavad ka valitsusparteide esindajad, et Eesti vajab teistsugust poliitikat. Muutuste elluviimiseks peab Riigikogu uus koosseis võtma senisest märksa juhtivama rolli kogu riigi elu kujundamisel.

 Riiklikult tähtsad küsimused ei tohi muutuda farsiks

Ühe tõsise murena tooksin välja olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelud, mida Riigikogu eelmisel tööperioodil oli 28 korda. Paraku ei järgnenud neile üldjuhul reaalseid samme ega seadusemuudatusi käsitletud probleemi parandamiseks.

Meenutagem kasvõi töövõimereformi arutelu, kus piirduti vaid osapoolte seisukohtade teadmiseks võtmisega. Riiklikult olulisi teemasid tuleb loomulikult laiapõhjaliselt analüüsida, kuid parlament ei tohi muutuda jututoaks, vaid peab vastu võtma ka konkreetseid ja valitsuse jaoks siduvaid otsuseid. Muidu võib oluline küsimus muutuda farsiks.

 Pean vajalikuks, et parlament kasutab tulevikus märksa sagedamini oma õigust esitada valitsusele ettepanekuid konkreetse küsimuse lahendamiseks. Korduvalt kärbitud 2015. aasta majanduskasvu prognoosi valguses on eriti oluline riiklik tegevus majanduskeskkonna elavdamisel. Üheks abimeetmeks on siin erinevate ettevõtlusalaste riigiosalusega pilootprojektide käivitamine, näiteks puidu- ja toidutööstuses. Loodan selleks leida toetajaid ka keskkonnakomisjonist, kus töötavad koostöövõimelised, teotahtelised ja asjatundlikud saadikud.

 Tõsised eesmärgid: inimeste heaolu ja rahvaarv

Järgmise nelja aasta jooksul tuleb igal parlamendiparteil ning rahvasaadikul valijate mandaati ülimalt tõsiselt võtta. Meie rahvas ootab riigijuhtidelt selgeid samme rahvaarvu tõusule viimiseks, inimeste heaolu tõstmiseks ja ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks. Kindlasti ei saa ega tohi parlament jääda lihtsalt ootama, kas ja milliseid lahendusi pakub hiljuti ametisse astunud valitsus. Me ei saanud rahvalt mandaati „kummitempli“-rolli täitmiseks, vaid Eesti elu edasiviimiseks.

 REIN RATAS, Keskerakonna liige, Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees

Rein Ratas on korduvalt olnud valitud Tallinna linnavolikogusse. Riigikogusse on ta valitud teist korda (2007 ja 2015). Ta on hetkel Eesti parlamendi vanim liige, mistõttu langes talle au selle koosseisu avaistungil ette lugeda riigikogulase ametivanne.

Jaga |