Noppeid ühistulisest pangandusest

Esimeste pangaühistutena asutati Eesti alal 1802. aastal Eesti Maade Krediidiselts ja Läti alal 1803. aastal Liivimaa Mõisate Krediidiselts.

Esimesed ühistulised asutused loodi rüütelkonna hüpoteegiühistutena ning olid mõeldud mõisatele laenude andmiseks. Alates 19. sajandi teisest poolest oli Eestimaa Maade Krediidiselts järjest olulisem talupoegade poolt talude pärisomandiks ostmise rahastamisel.

Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünniajaks peetakse aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus. Juba järgmisel aastal loodi ühistulised rahaasutused Valgas, Viljandis ja Võrus.

1939. aastal oli ühistupankade ning hoiu-laenuühistute turuosa Eesti pangandusturul 52%. Kahjuks likvideeris nõukogude võim lisaks Eesti iseseisvusele ka ühistupanganduse.

Kas teadsid, et…

Soome suurim finantsasutus on OP-Pohjola Group, mis koosneb enam kui 200 kohalikust iseseisvast ühistupanga-harust, kus on enam kui 1 400 000 omanik-liiget. Seal töötab rohkem kui 13 000 inimest. Tema turuosa on laenude osas 33,7%, deposiitide osas 35,8%

Euroopas suuruselt teine ja maailmas suuruselt kolmas Prantsusmaa pank Crédit Agricole S.A. kuulub 39 Prantsusmaa ühistupangale, kes täidavad regionaalse panga ülesandeid.

USA-s on ühistupankadel 96 000 000 klienti, s.o. 43,7% majanduslikult aktiivsetest inimestest kasutab ühistupankade teenuseid.

Austrias, Taanis, Hollandis ja Itaalias on ühistupankade turuosa vahemikus 30–40% nende riikide pangandusturust.

Kas teadsid, et…

Ühistupank on pank, millel on krediidiasutuse seadusest tulenevad tagatised, õigused ja kohustused. Ühistupank saab tegutseda ainult Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusloa alusel ja tema klientide hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses vastavalt Tagatisfondi seadusele. See on ühistupanga peamine erinevus hoiu-laenuühistust.

Ühistupanga eesmärgiks on koondada oma liikmete ja klientide rahalisi ressursse ning rakendada neid laenudena Eesti tegusatele ettevõtetele äritegevuse arendamiseks ja kasvatamiseks ning eraisikutele tarbimisvõimekuse tõstmiseks.

Ühistupanga eripäraks kommertspankadega võrreldes on see, et klientide pangategevusest – nad on samaaegselt ühistu liikmed ja omanikud – teenitud kasum jääb panga liikmetele.

Ühel liikmel on üks hääl! Kõikidel ühistupanga liikmetel on võrdne hääleõigus panga tegevussuundade üle otsustamisel, sõltumata panustatud osakapitali suurusest.

Kas teadsid, et…

Eesti Ühistupanka juhivad Ülle Mathiesen ja Raol Tutt ning mõlemal neist on üle 20-aastane töökogemus finantssektoris ning magistrikraad ärijuhtimises.

Eesti Ühistupanga nõukogusse kuuluvad Tartu Ülikooli emeriitprofessor, endine Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg ning tuntud ettevõtjad Jüri Mõis, Allar Niinepuu ja Ain Hanschmidt.

Panga asutamisel löövad kaasa näiteks ühistulise omandivormiga AS E-Piim, tuntud mahetootja Saidafarm, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja loomulikult Tallinna linn.

Eesti Ühistupanga loomist on kiitnud ka president Arnold Rüütel ning ta on avaldanud lootust, et sellest saab tõeline Eesti inimeste ja ettevõtete oma pank.

Jaga |