Haapsalu raudtee Euroopa meediasse

Harri Kurvits,      03. november 2004


Kummaline ringkaitse valitseb meie meedias Haapsalu–Riisipere raudteed puudutavates küsimustes. Kuigi Lääne-Eesti ja eriti raudteega seotud piirkondade elanikke puudutab see küsimus üsna valusasti, hoidub meedia selle teema põhjalikumast käsitlemisest.
Riik müüs kõne all oleva raudteelõigu erakätesse, kui teede- ja sideminister Kalev Kukk oli kuulutanud „tõde", et reisijate vedu raudteel läheb riigile palju maksma ja ei tasu ära ning tuleb likvideerida.
Siit küsimus: miks lõhuti Eestis läbi kõigi, heade ja halbade aegade normaalselt funktsioneerinud raudteevedude süsteem ja müüdi tulutoov kaubavedude osa eraldi, kõige juurdekuuluvaga, võõrastesse kätesse, teades samal ajal, et reisijate vedu ei ole üksi eksisteerimiseks võimeline? Näib, et seda kõike tehti kindla sihi ja tagamõttega ... Nüüd teenib välismaine firma kasumit ja viib raha riigist välja. See ongi ju see raha, mille oleks pidanud kulutama teede remondiks siin. Tulemus on selline, et Haapsalu–Riisipere lõigul rongid enam ei liigu ning raudteegi on üles võetud ja vanarauda veetud! Kas oligi valitsejatel selline salamõte, et Eestimaa kant, kuhu kuulub Läänemaa koos Saare- ja Hiiumaaga, muust Eestist võimalikult eraldada.
Reisijateveo lõpetamisel kõlasid nagu vabanduseks suured lubadused, et rongide puudumise korvavad rohkearvulised autobussiliinid, kuid paraku tegelikkus näitab autobussiliinide üksteisele järgnevate sulgemiste tendentsi.
Kui Haapsalu raudtee omanik, kes ostuotsust tehes lähtus soovist raudtee Haapsalule säilitada, pöördus korduvalt üldsuse ja valitsevate ringkondade poole mingigi abi saamiseks, et riigi ühte raudteelõiku käigus hoida, siis jäi see abi ikkagi tulemata. Üldsus aga ei pääse oma arvamust avaldama, sest jutulepääs on blokeeritud.
Kirjutasin ajalehele Lääne Elu enne raudteevedude lõpetamist ja soovisin alustada mingit üldsuse arutelu raudtee küsimuses, kuid toimetus ei pidanud seda vajalikuks. Sain aru, et ajaleht on range erakondliku kontrolli all, seepärast ka kurt küsimustes, mis ei ole „partei" ideoloogiaga kooskõlas. Kuid ka teised, nii kirjutav kui rääkiv meedia, on selles küsimuses olnud äärmiselt tagasihoidlikud. Teatud mõttes on see isegi mõistetav ...!?
Nüüd on siis asi niikaugel, et bensiini- ja diislikütuse hinnad tõusevad pidevalt ja jäävadki tõusma, koos sellega muidugi muutuvad sõidupiletite hinnad, mistõttu suurem osa eesti rahvast ei ole enam üldse võimeline autobusside teeneid kasutama ja autoomanikel on kasulikum kallist autot garaazhis hoidma hakata. Nii muutub jälle vajalikuks reisijatevedu raudteel, kuid raudteedki pole enam ja seda, mis veel on, valitsevad põhiliselt võõrad. Niisugust asjaolude käiku oli võimalik ette aimata, kuid sellest ei vaevutud omal ajal mõtlemagi.
Möödunud reedel tegi reporter Alexandra Capelle Brüsselist intervjuu Haapsalu Raudtee omaniku Aarne Taaliga ja operaatorid filmisid lagunenud raudteed ning „jalgrattateed", mida siis peagi näidatakse üleeuroopalistes uudistekanalites.
Plass lugu! Eriti kõigile asjaga seotud tegelastele!? Selle mõne miljoni krooni pärast, mille kas või valimispropaganda rahast oleks võinud Haapsalu–Riisipere raudtee alleshoidmiseks kulutada, poleks seda plamaazhi küll vaja olnud omale kaela tõmmata. Jälle midagi, mida meie asjamehed-naised ei osanud ette näha ...!
Raudteetammi merepoolses otsas tähistab tee lõppu mälestuskivi, millel on aastaarvud 1903–1905. Arvatavasti on need raudtee ehitamise aastad, seega oleks see raudteelõik võinud tähistada sajandat tegevusaastat, aga nüüd siis otsustasid meie tänased „targad" valitsejad selle tegevuse lõpetada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)