Ilmus Heino Levaldi raamat „Haridus, kutsed ja tööturg Eestis“

Inimvara hindamisel on vaja arvestada mitte ainult inimeste üldist haritust, vaid ka tööturul tunnustatud oskusi - kutset ja kvalifikatsiooni.

Raamat käsitleb inimeste tunnustatud oskuste olemust ja arvestamise tähtsust tööturul ning inimvara hindamisel, sellega seonduvaid probleeme Eestis ja nende lahendamise võimalusi. Tööelu-eelse ja -aegse hariduse, inimeste oskuste ning tööjõu nõudmise ja pakkumise uurimise ja tasakaalustamise aluseks kutsete ja kvalifikatsioonide järgi on ÜRO juures asuva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. Need käsitlevad tööelu-eelset haridust ja täiendusõpet, kutseid ja kvalifikatsioone ning tööturu uurimist ja tasakaalustamist.

Konventsioonid on ratifitseeritud ja võetud juba aastate eest aluseks tööelu-eelse ja -aegse hariduse korraldamisel ning tööturu uurimisel ja tasakaalustamisel kogu Euroopas ja muu maailma enamuses. Eesti on peaaegu ainus Euroopa Liidu riik, kes pole neid konventsioone ratifitseerinud. Vastuolus nendega ja kehtiva  haridusseadusega lõpetati Eestis 1990date keskel kutsete andmine kõrg- ja kutsekoolide lõpetamisel. Sellega eirasime ILO nõuet, et tööelu-eelne haridus ja täiendusharidus peavad andma õppuritele kutse ja kvalifikatsiooni ning neid tõendava dokumendi.

Tagajärjeks on praegu tööturul kuni 180 000 viimase 15 aasta jooksul Eesti kõrg- ja kutsekoolide lõpetanut, kes pole saanud kutset ega kvalifikatsiooni. Varem omandatud ja tunnustatud kutseid ja kvalifikatsioone pole täiendusõppe teel uuendanud või uusi omandanud vast töötajate ja juhtide enamik, välja arvatud töökohtadel, kus see on rahvusvaheliselt nõutav.

Kutseta tööealiste inimeste arvu pole võimalik hinnata. Arvestades paljude inimeste kutsekaaslust ulatub tunnustamata kutsetega või uuendamist vajavate kutsetunnistustega inimeste arv Eestis 500-700 tuhandeni. Paljudel neist puudub kutse saamiseks vajalik praeguste nõuete kohane kvalifikatsioon, ning nad vajavad kutseõpet. Olukord on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohast katastroofiline ja vajab kiiret muutmist. Esimeseks sammuks teel selle poole on tööelu-eelset ja -aegset haridust, kutseid ja tööturgu käsitlevate ILO konventsioonide ratifitseerimine.

Jaga |