Olukorrast palganduses: palgasaladus võib peita diskrimineerimist

Peep Peterson,      05. aprill 2006


Kesknädalas tõstatatud küsimusel avalik-õigusliku Raadio-2 skandaalselt erapooliku saatejuhi Anvar Samosti salahonorarist on lisaks avaliku teabe seaduse põhimõtete rikkumisele (vt Tarmu Tammerk 29.03 Kn) ka tugev ametiühinguline aspekt. Seda avab Transpordi Ametiühingu juht Peep Peterson.

Vaidlus avalik-õigusliku Eesti Raadio VIP-palkade avalikustamise üle tuleb ametiühingutele ette enam kui tuttav. Suur palgasaladus ulatub mõne tööandja arvates lausa sinnamaani, et inimene ei tohi oma palga suurust avaldada isegi abikaasale, rääkimata meediast.
Kahjuks on mõned vähemväärikad ettevõtted üritanud ametiühinguid palkade avalikustamise pärast ka kohtu ette vedada. Seni edutult. Kord väidetakse, et see ahistab mõnd kaastöötajat, siis jälle, et tegu on ärisaladusega. See kõik on muidugi jamps.

Sagedamini tehakse palkadest saladus siis, kui need on selges disproportsioonis ja avalikustamine tooks kaasa teiste samaväärsete töötajate õigustatud palganõude. Sel juhul ei kaitse salatsemine tõesti mitte hästimakstud töötaja eraelulist privaatsust, vaid üritab pigem varjata tööandja diskrimineerivat suhtumist töötajatesse – osakest taunitavast jaga-ja-valitse-poliitikast.

Palgaseadus tõesti näeb ette võimaluse hoida „palganumber" saladuses, kui töötaja on selle avalikustamise vastu. Siiski ei kehti see statistiliste andmete kohta, mis konkreetse isikuga otseselt kokku ei käi. Ametiühingud opereerivadki erasektoris seetõttu tihti konkreetsete palkade asemel palgagruppidega.
Paraku pole Eesti Raadio aga eraettevõte, ja juhtiv kvaliteetjaam peaks näitama eeskuju avaliku raha väga läbipaistval kasutamisel, nagu ka töötajate võrdsel ja väärikal kohtlemisel. Kuuldavasti pole aga teiste töötajate palgad selles majas ülearu kiita.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)