Peeter Sadam: "Ammu oleks võinud streikida!"

„Streik on vajalik, juba ammu oleks võinud streikida," arvab Sadam. „Seaduse järgi - meil on kollektiivleping olemas. Me kindlasti teeme toetusstreigi ning 7. ja 8. märtsil meie koolis õppetööd ei toimu. Streigi korraldamise alane kirjavahetus siin Viljandi maakondlikul tasandil on olnud tihe ja üldiselt on kõik tasandid mõistlikult suhtunud."

Suure-Jaani tuuakse 60% lastest õpilasbussidega. Streigipäevadel need ei sõida. Ei streigi ainult majanduspersonal.

„Kui keegi tuleb, siis tuleb; koristajad näiteks. Tööseisak on ainult õpetajatel. Ka Haridustöötajate Liidu jurist Vaike Parkel on meile vastanud, et õpetajad ei pea viibima streigipäevil koolis ega direktor lugema õpilastele „Kalevipoega" ette," räägib direktor.

Ehk peaks olema lihtne ja selge - kui lendurid streigivad, siis lennukid ei lenda. Kuidas aga olid õpetajad nõus sellega, et kaks päeva ei maksta palka?

„Nad arvestavad sellega. See on nende omavaheline kokkulepe. Minu teada olid kõik nõus."

Kas tuli ka kuskilt survet, et ei streigitaks?

„Meedias on igasugust olnud," meenutab Sadam. „On lubatud, et omavalitsused tõstavad palka. Erakoolid on lubanud ise palka tõsta. Poetakse iga asja taha. Viljandis räägitakse koondamistestki."

„Tegelikult on eelkõige omavalitsusele kasulik, kui õpetajate palk tõuseb," arutleb koolijuht. „Suurenevad ju maksulaekumised. Asjatu on spekuleerida teemal, et õpetaja jääb tööst ilma. Paljugi on koolide endi otsustada."

Suure-Jaanis on haldusreform seitse aastat tagasi toimunud ja nelja väikevalla ühinemisel tekkinud praeguses vallas asub neli põhikooli, gümnaasium ja kaks riigikooli - Olustvere Teenindus- ja Majanduskool ning erivajadustega laste kool Lahmusel. Kas on midagi ühist, mida peale palga õpetajate streigiga nõutakse?

„Esimene nõue, mis liikumise käivitas, oli siiski palk, see ühendas õpetajad üle riigi ja tõi õpetajatele palju toetajaid. Teine punkt on seotud õpetajate atesteerimisega.

Kolmas teema on see, mida paljud nooremad õpetajad ei teagi, mis neid ees ootab - kui õpetaja kogub omale pensioniaastaid ja kui tema palk ei ulatu keskmiseni (ja enamikul ju ei ulatu), siis väiksema palga pealt ei saa õpetaja ühe tööaasta eest ühte pensioniaastat. Tähendab, ta peab rohkem aastaid töötama, või leppima väiksema pensioniga.

Järgmine rahulolematust tekitav valdkond on lisatööd - klassijuhatamine jm aeganõudvad tegemised väljaspool tunde. Ning lõpuks õpetaja koormus ja ületunnitöö - siia kuulub ka liitklasside küsimus, peab ju tundi andma mitmele klassile korraga."

Peeter Sadam meenutab aega, kus õpetaja tööaeg jagunes kaheks - pedagoogiline töö ja üldtöö. Viimase hulka käiks siis lastevanematega suhtlemine (õpetaja on ju tänapäeval suuresti sotsiaaltöötaja), arenguvestlused, ekskursioonid, ürituste korraldamine jpm.

„Maailmas ei saada sellest aru," muretseb Sadam. „Seal on õpetaja kohustus olla vaid pedagoog."

Sadam pakub lahenduseks seadusemuudatuse, kus praeguse 35-tunnise töönädala pluss ülejäänu eest raha juurde nõutamise asemel võiks õpetaja saada kohe 40 tundi koos vastava palgaga ja jääks ära igasugune „kerjamine".

„Õpetajat tuleks usaldada - ta teeb nagunii rohkem, kui ka see 40 tundi!"

Sadam loetleb veelgi kooli muresid. Õppekava pingelisus, mis ei lase kasutada uuemaid metoodikaid; pinge aga muudab kooli õpilasele vastumeelseks. Laste kodused probleemid - maaelus on ju praegu tähtsaim, kuidas ära elada. Rikkus-vaesus ning lastevanemate endi hädad.

„Hästi elavad ikka Tallinna-lähedased vallad! Kõik ülejäänud loevad sente. Olgu kultuurimajad või koolimajad, kõik elavad kasinalt. Aastate pärast tuleb kaadrimure." Sadam on ise vallavolikogu liige ja teab, kui pingeline on eelarve. Mitte ainult vald või kool, vaid terve maa vajab riigilt rohkem tuge, üldistab Suure-Jaani koolijuht.

„Streigiks on seljad kokku pandud ja on hea, et teisedki - arstid, raudteelased, teatritegijad ja kes kõik - on üksteisele toeks. Nii suurt otsustavust ja kokkukuuluvustunnet pole varem olnud," on Peeter Sadam rahul.

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

[pildiallkiri] ÕPETAJATELE PALKA: Peeter Sadam ütleb, et streigilaine käivitas ikkagi õpetajate ühine palganõue.

Jaga |