Kolmikliidu riigiröövid

01. veebruar 2006


Koostanud Vello Pilt

Angotti, Kross ja Ko teemal saaks nähtavasti kriminaalromaani kirjutada. Täiesti dokumentaalse. Kas suudab seda Peeter Ernits või keegi teine, pole tähtis. Tähtis on avalikustada see voluntaristlik, seadustele sülitav mehhanism, mida aatelisusele rõhuv Isamaaliit tegelikult kasutas.
Peeter Ernits märgib, et tollane piirivalveülem kontradmiral Kõuts pidi eelnevalt korduvalt piirirezhiimi rikkunud mehele kulpi lööma ja ta isiklikult riiki lubama. „Admiral oli vastikus sundseisus, sest iga hetk võis võimukas luurejuht isiklikult helistada ja nõuda oma tungivale palvele kuuletumist. Piirivalve operatiivtoimikus oli samal ajal must-valgel kirjas, et härra Angotti kutsujaks ei ole mingi tädi Maali, vaid auväärt Riigikantselei ise."
„Suur raudteerööv" päädis sellega, et Eesti Raudtee omanikuks sai Baltic Rail Services (BRS). Osanikud 25,5 protsenti britid, 25,5 + 5 protsenti jänkid ja 44 protsenti Eesti ärimehed. Jänkimees Burkhardti dirigeeritav ettevõte mehitas juhtkonna endale ustavate isikutega. USAst toodi kasutatud rasked vedurid. Peagi võeti ette hoogsad koondamised. Omanike kasumiiha selgus üsna kiiresti, kui teatati, et juba aastaga tahetakse dividendidena kätte saada üks viiendik sissepandud rahast.

Kes vastutab?
Kuidas see kõik juhtuda sai? Osteti ju ülikallis nõustaja Briti konsultatsioonifirma GIBB, kelle ülesandeks pidi olema pakkujate tausta kontrollimine. Selle väljavalimine oli juba kõige ehtsam seaduserikkumine.
Riigihangete konkursil osales ka soliidne nõustamisfirma PriceWaterhouseCoopers CF&JB, kes oli valmis nõustama 12 miljoni krooni eest. Minister Pärnoja jõhkral sekkumisel suruti läbi hoopis konkursiväline GIBB, kes küsis 40 miljonit. Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv oli lausa hämmingus, kui tõe teada sai. Oli ju Pärnoja öelnud, et 12 miljonit on nõustajale palju. Nüüd siis 40 miljonit pluss veel 4% edukustasu.
„See oli lausvale, millega Pärnoja välja tuli," nentis Sarv 21. märtsi 2001. aasta Postimehes. Lõpuks maksti petturid sokutanud nõustajale 75 miljonit krooni (!).
Pärnoja, Jürgensoni ja teisi peaotsustajaid ei ähvardanud miski – nad ei vastutanud ju millegagi rahva raha tuuldeloopimise eest. Aga kas oligi tuuldeloopimine? Oleme seda korduvalt küsinud. Nõustamisrahad on suurepärane allikas, kust parteikassasid (aga võib olla ka isiklikke kaukaid) varjatult täita …
Vägisi meenub levinud anekdoot, milles riigi osalusega ettevõtte juht otsib piirde ehitamiseks alltöövõtjat. Kolm firmat esitab sooviavalduse, juht soovib isiklikult nendega vestelda. Esimene pakub kaheksa tuhat, seletades lahti, et neli tuhat kulub materjalidele ja neli töötajatele. Teiseks pakkujaks on Sonda mees, kes pakub kuus tuhat – kolm tuhat materjalidele ja kolm tuhat töömeestele. Viimane, võidukas pakkuja ütleb hinnaks 26 tuhat, mille peale konkursi korraldaja on esialgu küll hämmingus ja teavitab pakkujat, et teine mees ju lubanud töö ära teha vaid kuue tuhande eest, kuid saab summa õigsusest aru, kui kogenud pakkuja summa talle lahti seletab: 10 tuhat sulle ja 10 tuhat mulle ning ülejäänud kuue tuhande eest palkame selle Sonda mehe seda piiret ehitama.
Kui hiljem raudtee erastamise pahupoolte väljaselgitamiseks moodustatud komisjonis uuriti, miks seda ja teist niimoodi tehti, saadi tüüpvastusteks: ei tea, ei mäleta, tõesti ei oska vastata, ei tule nagu ette …

Reisijateveo likvideerimine
Rongisõit on Eestis terve 20. sajandi olnud populaarseks ja taskukohaseks liikumisviisiks. Kolmikliidu valitsus otsustas sellele lõpu teha. Paralleelselt n-ö suure raudtee müügisaagaga arenes aastail 1999–2001 reisijateveo likvideerimine.

ERL päevikust:
27. november 2000
Täna otsustas Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu müüa Edelaraudtee Briti raudteefirmale GB Railways 10 miljoni krooni eest!!! (See on nelja Scania-tüüpi linnaliinibussi valmistamise hind.) Tõsi küll, järgneval viiel aastal investeerib firma raudteesse veel 260 miljonit krooni. Sellest läheb aktsiakapitali laiendamiseks 100 miljonit krooni. Briti raudteefirma kohustub viie aasta jooksul tagama töökohad 360 töötajale. Muide, praegu töötab Edelaraudteel 830 inimest. Nii et 500 töölist koondatakse. Ka töötasu pidavat langema.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)