Lahterdamine rahvusliku kuuluvuse alusel

Ülo Strandberg,      12. jaanuar 2005


Alati, kui on tegemist mingi arvamusavalduse, küsitluse või reitinguga, mis puudutab Keskerakonda või tema poliitikuid, siis tuleb politoloog Juhan Kivirähk välja statistikaga, kus analüüsib tulemusi rahvusliku kuuluvuse alusel, lähtudes eriti sellest, kui suur oli venelaste poolt antud häälte protsent. Nii näiteks, kui küsitlusel toetas Savisaart 14% küsitletuist, ei saanud Kivirähk märkimata jätta, et Savisaart toetasid põhiliselt venekeelsed elanikud.
Jääb arusaamatuks, miks on vaja see eraldi välja tuua? Mida tahetakse sellega näidata? Kas seda, et venekeelsete Eesti kodanike toetushääl ei ole samaväärne eestikeelsete kodanike toetushäältega? Mis aga omakorda kinnitaks venelaste väljaütlemist, et neid peetakse Eestis teisejärgulisteks kodanikeks. Või arvab Kivirähk, et sellega saab ta halvustada Keskerakonda?
Kui aga pidada sellist rahvuslikkusele toetuvat statistikat väga vajalikuks, siis kerkib küsimus: miks ei peeta sellist statistikat palju tähtsamates küsimustes, kui on seda suhtumine Keskerakonda? Näiteks võiks ju pidada statistikat kas selle üle, kui palju on Eestis AIDSi haigestunud eestlasi ja kui palju venelasi? Kui suur on töötute hulgas venekeelsete töötajate protsent? Kui suur on venekeelsete inimeste protsent Eesti kuritegevuses? Jne. Millegipärast sellist statistikat ei peeta otstarbekaks avaldada. (Ma ei kahtle, et selline statistika olemas on.)
Mul on ettepanek, et politoloogid loobuksid Eesti kodanike lahterdamisest erinevatesse klassidesse: vaesed, pensionärid, noored, vanad, rikkad, ilusad, haritud, harimatud jne. Ei ela me ju Indias, kus inimesed on vastavalt oma varanduslikule või sotsiaalsele seisusele kastidesse jaotatud.
Tahaks loota, et Eestis kui demokraatlikus riigis on kõik kodanikud võrdselt austatud ja lugupeetud ning kõigi arvamustesse suhtutakse võrdselt ja samaväärselt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)