Keskerakond valitsuses – 100 päeva uskumatut

Kui eelnev lõik oleks kirjutatud eelmise aasta 1. aprillil, oleks see olnud üks kõige vähemusutavamaid nalju. Keskerakonnaga olid välistanud koostöö põhimõtteliselt kõik parlamendierakonnad. Head mõtted seisid riiulitel ning puudus usk, et riigivalitsemine saaks toimida ilma Reformierakonnata. Mismoodi jätta kõrvale erakond, kes on meid juba 17 aastat valitsenud? Mõte tundus ketserlik…

Kui tuuled pöördusid

Kõik see muutus 9. novembril, mis reformierakondlasest peaministrile Taavi Rõivasele avaldati umbusaldust. 23. novembril 2016 astus ametisse uus valitsus, sedapuhku sai peaministriks Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Tumerohelist oli valitsuses nähtud viimati aastatel 2005–2007, Andrus Ansipi valitsuses. Põneva faktina tasub ära märkida, et nii nagu praegugi, ristiti toonane valitsus kohe vasakpoolseks.

Peaministrierakonna staatusest oli möödas aga juba terve igavik. Erakonna endine esimees Edgar Savisaar juhtis riigitüüri 90-ndate alguses. Seega oli arusaadavalt ootus, et Keskerakond saaks oma programmilisi seisukohti rakendada ning et Reformierakond puhkaks pead ja lahkuks aastatepikkusest mugavustsoonist.

Sedasama mõtlesid koalitsioonipartnerid, kelle kannatustekarikas oli juhtiverakonna otsustamatusest ning paindumatusest ammuilma täis saanud. Oma osa mängis kindlasti ka Reformierakonna ülbus oma väiksemate partnerite suhtes. Praeguses koalitsioonis on partnerlus võrdsem ja koostöögi seetõttu viljakam. 15-liikmelises valitsuses on kolmel erakonnal võrdne arv ministreid.

Pole saladus, et leidus kartustki Keskerakonna valitsemise ees. Üheltpoolt seetõttu, et erakonnal oli juures igavese opositsionääri maik. Teisalt oli oma töö teinud aastatepikkune hirmutamine, et Keskerakonna võimule tulles oleks riigikassa esimeste kuudega tuulde loobitud ning algaks ohtlik flirt meie idanaabriga.

Kuigi seda püütakse rääkida veel tänagi, on iga päevaga see supp järjest lahjem. Riigi välispoliitika suund pole muutunud; Eesti on jätkuvalt üks tublimaid NATO liikmeid, kes panustab praegu ja tulevikus vähemalt 2% SKP-st riigikaitsele. Selle aasta juulist on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa ning selleks valmistutakse jõudsalt. Eesti keel ja kultuur on kaitstud ning nende hoidmine on prioriteet. Afääri Venemaaga pole, kuid on tõdetud, et võimaluste avanemisel ei saa normaalset läbisaamist ja terve majandussuhte võimalust pimesi välistada.

Dogmadest vabam valitsemine

Erinevad küsitlused näitavad, et inimesed usaldavad uut valitsust. Peaminister Jüri Ratase hinne rahva silmis oli veebruaris 3,39. Üle kolme oli viiepunktisüsteemis hinne meie peaministrile ka Reformierakonna valijate seas. Ekspeaminister Taavi Rõivase hinne ei küündinud kogu ametiaja jooksul kolmeni. Jätkuvalt on Keskerakond erinevatele küsitlustele tuginedes kõige populaarsem erakond Eestis.

Valitsusliit on öelnud, et neil on neli üldeesmärki: Eesti rahvaarvu suurendamine; ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine; Eesti väljaviimine majandusseisakust; riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine. Need kenad püüdlused sobiksid tegelikult peaaegu igale valitsusele. Uue valitsuse kõige olulisemaks erisuseks varasemaga võrreldes on hoopis see, et valitsusvedur ei sõida ainult mööda üht rööpapaari. Erinevad eesmärgid ja võimalused nendeni jõuda on aruteludeks ja analüüsideks avatud.

Enim on vastandlikke tundeid tekitanud kindlasti hallide passide küsimus, mis senimaani lahenduseta, ning eesti keele õpe vene koolides, mida omal ajal mehhaaniliselt lahendada püüti, kuid mille käigus unustati tagada vastav metoodika ja õppematerjalid. Need teemad on vähemalt tõstetud üles, et võiksime ühiselt mõelda, kuidas edasi.

Endise tabuteemana on välja toodud ka suhteliselt odava laenuraha kasutamine suurinvesteeringute tegemiseks ja taristu arendamiseks. Ajal, mil kogu Euroopa laenas ja meie osade sõprade laenud kinni maksime, oli kindel veendumus, et laen on hukatuslik. Täna arutatakse, kuidas ja milliseid tulevikku suunatud investeeringuid teha.

Väga oluline on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 180 eurolt 500 euroni. See oli julge otsus, mis toob solidaarsema ühiskonna eesmärgile taha reaalse teo. Just võrdsuse puudumist on meie riigile, vaatamata paljudele positiivsetele edetabelitele, ette heidetud. Hea hariduski on tugeva ühiskonna märgiks, ja seetõttu on pilk suunatud sellelegi, et meie kooliõpetajad ja lasteaiaõpetajad oleksid vääriliselt tasustatud.

Meie põllumehed konkureerisid turgudel aastaid ilma abita, mida ülejäänud Euroopa põllumehed oma riigilt said. Tänaseks on see muutunud, mitukümmend miljonit eurot on suunatud maaelu edendamisse. See tähendab seda, et nähakse elu võimalikkust ja vajalikkust ka väljaspool pealinna. Sama eesmärki täidavad ka kavandatav riigireform ja haldusreform, millele andis tugevate omavalitsuste näol sisu just Keskerakond. Elamisvõimalusi teeninduskeskustest kaugemal annaks ka tasuta ja parem ühistransport.

Kõiki mõtteid ja tegusid, millega valitsus on saja päeva jooksul juba hakkama saanud, ei hakka välja tooma, kuid 88 eesmärgist täideti täielikult 70 ja osaliselt 11. See on muljetavaldav, ja esimene aprill on veel kaugel…

ANDRE HANIMÄGI,

Keskerakonna avalike suhete juht

[fotoallkiri]   LÄHEB HÄSTI: Erinevad küsitlused näitavad, et inimesed usaldavad uut valitsust. Peaminister Jüri Ratase hinne rahva silmis oli veebruaris 3,39. Jätkuvalt on peaministripartei Keskerakond erinevatele küsitlustele tuginedes kõige populaarsem erakond Eestis. Foto: Keskerakond.ee

Jaga |