Nädal riigikogus 18. – 21.oktoober 2004

URMI REINDE,      27. oktoober 2004


Heas ühiskonnas, heas seltskonnas võetakse tavaliselt alguses hiired ette ja alles siis proovitakse inimeste peal. Meil kahjuks seda moodust ei ole, meil hakatakse kohe elavat lõikama.

Mihhail Stalnuhhin 600 miljoni krooni eraldamisest
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile

Järjekordne sotsiaalne eksperiment
Keegi ei mäleta kuumi vaidlusi Riigikogu saalis, kui Toomas Vilosiuse eestvõttel arutati arstiabi ja tervishoiu korraldamist uutel alustel. Uued alused olid turumajanduslikud põhimõtted, innovaatilisus, haiglate ümberkorraldamine raviteenust pakkuvateks aktsiaseltsideks, tehnoloogia nüüdisajastamine ja muud imerohud, sealhulgas patsientide õigus valida endale sobiv tohter ja maksta arstile eravastuvõtu eest, kui patsienti ei rahulda haigekassa finantseeritav teenus.
Millisesse seisu tänane arstiabi "uute aluste juurutamise järel" jõudnud on, seda nägime ilmekalt sotsioloogilisest küsitlusest, kus meditsiiniga pole rahul tervelt 70 protsenti Eesti elanikest. See näitaja juhib eestlaste rahulolematuse edetabelit, jättes seljataha isegi tööhõive ja turvalisuse.
Vaadates 2004. aasta lisaeelarve ümber keerlevat, oleme nagu nädal tagasigi sunnitud tõdema, et jätkuvalt keeb valitsuse tahe suunata 600 miljonit krooni riigi raha mingile müstilisele aktsiaseltsile. Aktsiaselts kui äriühing saab ju töötada vaid kasumlikult. Tema eksistentsi ainus mõte on toota kasumit. Kuidas kasum haridusega seotud on, jääb täna veel arusaamatuks, kuid mõne aasta pärast, kui küsitakse taas poliitika suurimate prohmakate kohta, võib näiteks 80 protsenti rahvast vastata: haridus – süsteem, mille lagunemisele panid aluse respublikaanid sügisel 2004.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Vilja Savisaar, Mailis Reps ja Mihhail Stalnuhhin andsid möödunud nädalal pressikonverentsi, mille sõnum kõlas: Keskerakond on vastu haridussüsteemi miljardite kantimisele erakätesse.
Mitte keegi pole vastu koolimajade remontimisele ega hariduse kaasajastamisele ning enamale kooskõlastamisele tänase tööturu nõuetega. Kuid seda õilsat eesmärki ei saa siduda mõne inimese, mõne erakonna rahastaja või mõne ehitusettevõtte loodetava kuldajaga haridusmiljardite rahapajas.
Haridus või äri – selles on küsimus. Kui lisaeelarve praegusel kujul vastu võetakse, võib julgelt prognoosida, et haridusega juhtub sama, mis tänaseks on juhtunud arstiabiga.
Et Keskerakond suurima opositsioonijõuna ei suutnud oma vastuseisu äri ja hariduse ühendamiskavale muul viisil kuuldavaks teha, võeti ette nn piiratud obstruktsioon, mille kohta meedia siiski pahaselt porises, et Keskerakond kasutab venitamistaktikat. No aga sellise asjaga võikski ju lõpmatult venitada!

700 parandust 2005. aasta eelarvesse
Kõik 20 Keskfraktsiooni liiget olid eelmisel nädalal hirmsas tööhoos muudatusettepanekute väljatöötamisega järgmise aasta riigieelarvesse. Kui ettepanekuid kokku hakati lugema, saadi uskumatu arv – 700. Keskerakondlased vanade ja kogenud tegijatena ei vaja mingit uut poliitikat – nad tunnevad riigi eri piirkondade ja valdkondade teravamaid probleeme ja teavad üsna täpselt, kuhu suunata meie kõigi ühine raha. Eelistused on koolitoit ja koolitransport, sest valitsus ei pidanud vajalikuks kummalegi sentigi anda, kuid Keskerakond koos Omavalitsusliitude Koostöökoguga nõuavad nii ühele kui teisele 40 miljonit. Samuti tahab Keskerakond toetada õppevahendite ja töövihikute ostmist, nii et koolidele, õpilastele ja peredele on pööratud reaalne tähelepanu, mitte mingi hämar "21. sajandi haridusprogramm", millele miljonite kadumist ei peeta enam heaks tooniks isegi mitte meenutada.
Keskerakond tõstaks ka töötu abiraha 400 kroonilt 800 kroonile kuus, leiaks raha Tallinna lastehaiglale, kiirabile, vähemusrahvaste kultuuriseltsidele ja õpilaskodude projektile. Kõikide nende heade mõtete kroonikattena näeksid tsentristid tulumaksu jätmist 26 protsendile, mis tooks riigieelarvesse juurde 520 miljonit. Sellega saaks mõndagi vajalikku ära teha. Kuid diletantlike uuspoliitikute ja 2005. aastal oma 10. võimulolemise juubelit tähistava Reformierakonna kokku pandud eelarve eelnõu hoopis tühjendab 80 protsendi eestimaalaste rahakotid kaudsete maksude kaudu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)