13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Millal minnakse Kalevipoja kallale?REIN, 23. jaanuar 2013Eurointegratsiooni huvides on ajaloolastel vaja olematuks teha rahvusromantikast kantud Eduard Bornhöhe (1862-1923) ajalooliste kirjandusteoste mõju. Need on ajaloo ja ilukirjanduse sümbioos, mis tugineb ajaloos esinenud sündmustele. Ei tee see aga olematuks, et haridus koos kirjaoskusega ja jõudmine maailmakaardile tuli meie maale mõõgaga, pärisorjuse, esimese öö õiguse, mõisatalli ja rahvusliku alanduse kaudu. Bornhöhe jt ajaloolised raamatud on olnud noorsoole suurema mõjuga kui piibel. Samad teosed on eesti mehest aidanud teha oma vabaduse ja ideede eest võitleja. Ei saa olematuks teha Läti Hendrikut ega kahtlustada teda sümpaatias eestlaste vastu. Samuti on alles Novgorodi leetopissid sõjakäikudest ühtekuuluvate sossoolide-tšuutide-aestide-eestlaste vastu, kellel olid muu vara kõrval head hobused. Kui internetis noortele pähe tõmmatavale kotile saaks sisse lõigata vähemalt silmaaugud! „Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg" [Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut. 2012. Koostaja ja toimetaja Anti Selart] ilmne kallutatus seab kahtluse alla kogu kuueosalisena kavandatud sariteose objektiivsuse. REIN, parteitu [fotoallkiri] 1969. a avati Viljandimaal Suure-Jaani lähistel Lõhaveres mälestusmärk „Sakalamaa kaitsjatele 1217-1223" (autorid skulptor Renaldo Veeber ja arhitekt Ülo Stöör). Siin asus muinaseesti linnus Leole (Lehola), mida ainsana seostatakse konkreetse ajaloolise isikuga - Põhja-Sakala vanema Lembituga, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus. Viimati muudetud: 23.01.2013
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
