Vassili Kopõlov: Soovime heanaaberlikke suhteid Eesti ja teiste riikidega

Venemaa juhtkonna arvates on põllumajanduse arendamine, maapiirkondade edendamine ning maaelanike huve silmas pidava  sotsiaalpoliitika teostamine üks tähtsamaid riiklikke ülesandeid.

Öeldut kinnitavad erakonna „Ühtne Venemaa" algatusel vastu võetud föderaalseadus põllumajanduse arengu kohta; üleriigiline projekt agrotööstuskompleksi arendamise kohta aastail 2006-2007;  põllumajanduse arengu ning põllumajandustoodangu, toorme ja toiduainete turgude reguleerimise riiklik programm aastaiks 2008-2012.

Käesoleva aasta veebruaris kinnitas Venemaa president riigi toiduainete alase turvalisuse doktriini. Selle põhieesmärk on varustada riik oma kvaliteetse põllumajandustoodangu, toorme ja toiduainetega vähemalt 80% ulatuses, aga kõige olulisemate toiduainetega, näiteks liha ja piimaga, koguni 85-90% ulatuses.

Põllumajanduses oleme majanduskasvu täheldanud 1999. aastast, seega 11 aastat järjest; isegi ülemaailmse finantskriisi ajal 2009. aastal. Suurimad edusammud on saavutatud teravilja, eriti nisu, samuti linnu- ja sealiha tootmises. Stabiilsed teraviljasaagid tõstsid meie ekspordipotentsiaali 20-22 miljoni tonnini. Viimasel kolmel aastal ulatus Venemaa osa maailma nisuekspordis tervelt 12 protsendini. Tootmiskasv sea- ja linnukasvatuses võimaldas impordi suures osas asendada omatoodanguga. Importliha osa tururessurssides vähenes 35,3 protsendilt 2006. aastal 28,8 protsendile 2009. aastal.

Tänavune anomaalne põud loomulikult mõjutab agraartootmise dünaamikat negatiivselt, eriti halvendades põllumajandustootjate majandustulemusi. Valitsus võttis juba tarvitusele mitmeid meetmeid olukorra stabiliseerimiseks ja kaotuste kompenseerimiseks (otsesed väljamaksed enim kannatada saanud majanditele, laenude ja liisingute tagastusmaksete tähtaegade pikendamine, majandite võlgade restruktureerimine). Ettevalmistamisel on meetmed põllumajandusalase kindlustuse täiustamiseks ja maaparanduse arendamiseks.

Hindade stabiliseerimiseks toiduaineturul ja söödateravilja riigisisese vajaduse rahuldamiseks kehtestas valitsus teravilja ja selle töötlemise saaduste ekspordi ajutise piirangu 15. augustist 31. detsembrini 2010. Kuid 30. augustil võeti teravilja väljaveo piirangud maha - Venemaa Föderatsiooni poolt sõlmitud rahvusvahelise humanitaarabi osutamise lepingute täitmiseks ning mõningatel muudel juhtudel.

Õiguslikust seisukohast olid piirangud tingitud põuast, suure osa saagi hävimisest vääramatu jõu tagajärjel. Kuid pikas perspektiivis on meil rahvusvahelisel teraviljaturul liidripositsioonide säilitamiseks kõik võimalused olemas.

Arvestades linnu- ja sealiha tootmise kasvutemposid, suudame mitte ainult et rahuldada riigisiseseid vajadusi, vaid alustada ka eksporti - ning see on selle haru puhul uudis. Muide, tänavu 7 kuuga kasvas lihatootmine 8%.

Veendumuse, et kodumaine põllumajandus on võimekas, tagab mitte ainult looduslik potentsiaal, vaid ka viimasel viiel aastal loodud  Venemaa toiduaine- ja põllumajanduspoliitika uus versioon.  See tõi sellesse tootmissektorisse uusi ettevõtjaid ning uusi investeeringuid ja tehnoloogiaid, tagas harukondliku tootmisbaasi nüüdisajastamise. Kõige selle tulemuseks on majanduskasv. Põllumajanduses on põhiliselt lõpule viidud institutsionaalsed muudatused, milles kujunes välja ja arenes uus ettevõtjate põlvkond, tekkisid eelarvestamise, krediteerimise ja infotagatuse ning põhiliste toiduainete ja nende ressursside turu reguleerimise uued mehhanismid.

Koos sellega tulid ilmsiks ka probleemid, millest edasiminek suurel määral sõltub.

Esiteks - toiduaineturu materiaalne baas (toodangu töötlemise ja ladustamise võimsused, logistikakeskused, kauplemiskohad, spetsialiseeritud transport jm turu infrastruktuuri elemendid).

Teiseks - tootmisharu tehnoloogiline uuendamine, mis üheltpoolt nõuab investeeringuid, teisalt aga nüüdisaegse innovaatilise süsteemi loomist (põllumajandusteaduse  ja -hariduse süvendamist, teaduslik-tehniliste tulemite rakendamist tootmises).

Kolmandaks - küla sotsiaalne heaolu ning maamajanduse riskide hajutamine, mittepõllumajandusliku tootmissfääri laiendamine, et  tagada kvalifitseeritud inimeste juurdevool maale ja moderniseerimise käigus vabanevate töötajate hõive.

Loetletud ülesannete lahendamiseks ning kogu agraarpoliitika täiustamiseks peame tähtsaks rahvusvahelise koostöö arendamist kõikides suundades, kuid otsustav on  välisinvesteeringute ja uute teaduslik-tehniliste kogemuste kaasamine.

Praegu ulatuvad välisinvesteeringud meie põllumajandusse 2 miljardi 97 miljoni USA dollarini, mis moodustab Venemaa majandusse tehtud välisinvesteeringutest vaid 0,8%. Samas on selle majandusharu osakaal investeeringutes põhikapitali 4% ehk viis korda suurem.

Vaatamata sellele töötab Venemaa põllumajanduses viimastel andmetel 515 välisosalusega ettevõtet, mis moodustab 3,1% kõikidest põllumajandusettevõtetest, sh suurfirmad Danone, Cargil, Nestle, Unilever jt.

Julgen arvata, et Venemaa ja Eesti vaheliste sidemete laiendamisel vastastikku kasulikus koostöös põllumajanduse ja maaelu parendamiseks on suur tähtsus. Oluline on arendada kõiki meie koostöö suundi, kuid eriti aktuaalne on koostöö investeeringute ja innovatsiooni valdkonnas.

Nüüd veel põllumajandussaaduste ja toiduainetega kauplemisest. Venemaa väliskaubandust Eestiga iseloomustab Vene põllusaaduste jm toiduainete kaubandusbilansi negatiivne saldo. Põhilisteks ekspordiartikliteks Venemaalt Eestisse olid 2009. a. alkohoolsed ja alkoholivabad joogid, kalafilee ja šokolaad.

2010. a esimeses kvartalis kuivas Venemaa eksport Eestisse kokku kalafileetarnete füüsilise mahu vähenemise tõttu - seda kaupa tarniti vaid 16,1%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Põhilisteks impordiartikliteks Eestist olid meil piimatooted, kala ja vähilised, elussead, linnaseekstrakt. 2010. a esimeses kvartalis import Eestist Venemaale kasvas, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, 1,7 korda - seda elussigade, piima, või, juustu ja kohupiima tarnete füüsilise mahu suurenemise tõttu.

Oleme huvitatud suurendamast oma põllumajandustoodangu tarneid Eesti turule.

Meie kaupade Euroopa turgudele pääsemist takistavaks teguriks jääb ka EL-i liikmesriikide põllumajanduse subsideerimise kõrge tase. OECD ametlike hinnangute kohaselt moodustab toetuste osa Euroopa farmerite tuludes põllumajandustoodangu realiseerimisest 22-24%, samas Venemaal on see 13-15%. Subsideerimise kõrge tase tekitab põhiliste põllumajandustoodete ületootmist ning ülejääkide suunamist välisturgudele mõnikord ka omahinnast odavamalt. Kolmandatest riikidest pärit „tundlike" kaupade - teravilja, piima, linnuliha, sealiha, suhkru - pääsu EL-i oma turgudele piiratakse kvootide ning range tariifipoliitikaga.

Kõigele vaatamata on Euroopa turg Venemaa jaoks ahvatlev tänu lähedusele ning põllumajandustoorme ja toiduainete kõrgetele  hindadele.

Eestiga koostöö arendamise perspektiivseteks suundadeks on:

•·         koostöö tõuloomakasvatuse valdkonnas;

•·         koostöö toiduainete ja töötleva tööstuse kõrgtehnoloogiate valdkonnas;

•       ·         koostöö näituste korraldamisel.

Kavatseme ka edaspidi teha jõupingutusi nii Eesti kui ka teiste riikidega heanaaberlike ja vastastikku kasulike suhete arendamiseks.

Soovin  Eesti maarahvale tervist ja kõrgeid saake!

[fototekst]   NAABRIMEHED:  Venemaa põllumajanduspoliitik Vassili Kopõlov ning Eestis maarahvakongressi korralduse algatanud erakonna esimees Edgar Savisaar Paide raekojas 8. oktoobril.

Jaga |