Mereriigi prioriteet olgu mereharidus

TOIVO TOOTSEN,      26. veebruar 2003


Eesti Mereakadeemiast peab tulevikus saama õppe- ja teadusasutus, kus toimub rahvusvahelisel tasemel merendusspetsialistide koolitamine, kus tehakse merealaseid rakendusuuringuid ja antakse täiendkoolitust nii meremeestele kui ka merendusega seotud ametnikele.

Esimene merealane kool asutati Tallinnas juba 1715. aastal. Ka nõukogude okupatsiooni ajal jätkus Eestis merehariduse andmine. Kuna Eesti merekoolid kuulusid NSV Liidu ühtsesse mereharidussüsteemi, anti nendes mereharidust valdavalt vene keeles. 1990. aastal taastati Tallinna Merekoolis eestikeelne õpetus. 1992. aastal loodi Eesti Merehariduskeskus, mis ühendas kõik merealased õppeasutused. 1999. aasta lõpus nimetati merehariduskeskus Eesti Mereakadeemiaks, mille koosseisu kuulub ka merekool. Niipalju siis ajaloost.

Merehariduse saab Tallinnas

Eesti Mereakadeemia hooned asuvad Tallinnas kolmel eri aadressil: Mustakivi tee 25, Luise 1,3 ning Västriku 8. Lisaks merepraktikakeskus Regati pst 1 - Pirita sadamas. See on rendipind, mis nõuab aastas rendiraha ligi pool miljonit krooni. Ainuke õppehooneks projekteeritud ja ehitatud hoone on Luise tänava maja. Ülejäänud hooned on ühiselamud, mis olude sunnil on osaliselt kohaldatud õppehooneteks. Nii Mustakivi 25 kui ka Västriku 8 hooned on sobimatud õppetööks, seda nii õpperuumidele ettenähtud tervisekaitse nõuetele mittevastavuse kui ka ruumilahenduse osas.
Kui käisin Eesti Mereakadeemia merekoolis Västriku tänaval, võisin ise veenduda, et kooli juhtkond on küll teinud kõik endast oleneva, et õpperuume enam-vähem normaalseteks muuta, kuid kaasaegsest õppeasutusest ei saa siin juttugi olla. Jutuajamisel merekooli direktori Rein Ausmehega ja laevajuhtimise õppeliini juhataja kaugsõidukapteni Arvo Takkinguga koorusid välja mitmed probleemid, mis vajaksid kiiret lahendamist. Samu asju on käsitlenud ka Eesti Mereakadeemia rektor Jüri Lember. Kõige olulisemaks peetakse kaasaegse õppekeskuse loomist. Olemasolevad hooned on amortiseerunud ja vajaksid väga suuri investeeringuid. Arvestades seda, et hooned on üle terve linna laiali, oleks see tegelikult ka ebaotstarbekas. Uue õppekeskuse asukoht sobiks kõige paremini Miinisadamasse. Sinna kuuluksid õpperuumid akadeemiale ja merekoolile. Mitmete ruumide, ennekõike meresõiduspetsialistide väljaõppes nõutud kohustuslike simulaatorite ja teiste praktilise väljaõpperuumide kasutamine oleks ühine mõlemale õppeasutusele. Samuti peaks uude kompleksi rajama basseini - see vähendaks kulusid basseini rentimisel. Lisaks võimaldaks basseini olemasolu luua päästeõppuste kompleksi, mis seni Eestis puudub. Samuti jääks ära Pirita sadama rendimaks. Uue õppekeskuse ehitamiseks saaks suure osa rahast praeguste erinevate õppehoonete müügist, mis annaks ligi 100 miljonit krooni. Ühise õppekompleksi ehitusega Miinisadamasse oleks võimalik säästa aastas kommunaalteenuste, transpordikulude ja rendimaksete näol ligi 2,5 miljonit krooni.

Seadust oleks tarvis

Oluline on kiiresti välja töötada mereharidusseadus, mis näeks ette merehariduse andmise riigi monopolina. Nii on see ka teistes riikides. Erakapitalil põhineb seal tavaliselt vaid laevapere liikmete täienduskoolitus, mida teostavad üksikud suured rahvusvahelised korporatsioonid oma personali tarbeks. Riiklik merehariduse andmise monopol võimaldaks koondada kõik Eesti Vabariigis olevad napid sellealased ressursid Eesti Mereakadeemia käsutusse ja võimaldaks tagada antud haridusliigi rahvusvahelise konkurentsivõime. Eesti Mereakadeemial peaks olema avalik-õiguslik staatus.
Eesti Mereakadeemia merekooli kasutegur on seni olnud 100% - kõik kooli lõpetanud on leidnud erialast rakendust. Viimase viie aasta kokkuvõtetel on Rein Ausmehe andmetel 50% lõpetanutest jätkanud õpinguid mereakadeemias, Soome, Taani või Venemaa mere- ja mereväe õppeasutustes või Tallinna Tehnikaülikoolis. Suure panuse on andnud merekool meie riigi kaitsevõime tugevdamisel: 25% lõpetanutest on pärast ajateenistust asunud tööle mereväe või piirivalve laevastikus või Veeteede ametis. Ka ülejäänud 25% on läinud pärast ajateenistust erialasele tööle.
Merekool peab oluliseks kandidaadiõppe sisseviimist. Esimesel kursusel õpitaks üld- ja eeldusaineid, tutvutaks meremehe elustiiliga ja õpitulemuste põhjal moodustataks õppeaasta lõpul pingerida, mille alusel õppurid valiksid eriala. Väga oluliseks peavad hr Ausmees ja hr Takking merehariduse andmist ekipaazhirezhiimil, eriti põhikooli baasil õppijatele kahel esimesel aastal. See võimaldab õpilastes kujundada meeskonnatunnet, õpetada neile vahiteenistuse pidamise korda jne. Taoline mereõppeasutuste kord on erinevates maades traditsiooniline. Ekipaazhi rezhiimiga kaasneb ka toitlustamine ja ühtse vormiriietuse kandmise nõue. Aastane kulu õpilase kohta oleks 1800 krooni. Esimesel ja teisel kursusel õpib praegu 160 õpilast, nii et täiendav kulu oleks 2,88 miljonit krooni aastas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)