![]() Kus me elame?ELMAR HOLLMANN, 29. mai 2013Meedia vahendusel jälgides riigis tegelikult toimuvat tekib küsimus: kas Ansipi valitsus üldse tajub, millises riigis nad oma inimvaenulikku majanduseksperimenti läbi viivad? Senise üliliberaalse majandamise tulemiks on karjuv ebavõrdsus. Väike kildkond on rikkurid ja pool elanikkonda elab vaesuse piiril või allpool seda. Inimesed vaevlevad võlaorjuses. Mullu nõuti kohtu kaudu sisse umbes 100 000 inimese võlgu. Arvata võib, et teist samapalju on neid, kelle võlad ei ole veel kohtutäituri kätte jõudnud, väidab võlanõustaja Ülle Schmidt. Tuhandest elanikust 105 taotleb toimetulekutoetust. Soomlased väidavad, et alla 1500-eurose kuupalgaga on raske toime tulla. Kuidas peab eestlane 300-400 euroga kuus toime tulema, see Ansipi valitsust ei huvita. Tegelikult on see summa elamiseks vähe, aga suremiseks palju. Häda on majas, kui kedagi tuleb matta. Krematooriumid olevat täis urne, millele sugulased matuseraha puudumisel järgi ei saa minna. Valitsuse kogu aur kulub Savisaare nüpeldamiseks ja Tallinna tänavaaukude häbituks demonstreerimiseks isegi väliskülalistele. Tegelikult peaks aga pealinna heakord olema riigivalitsuse prioriteet. Seistes 24 aastat tagasi Balti ketis, ei osanud eestlased arvata, et seisavad seal sellise Eesti Vabariigi taastamise nimel, milliseks on selle kujundanud käpardlik Ansipi valitsus. Lootus oli vaba rahvana maitsta iseseisva riigi majandusliku külluse vilju. Tegelikult on need viljad osutunud rahva enamusele väga mõruks. 1986. a. 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1.542.000 inimest, tänavuse aasta algul 1.286.000. Seega on 27 aasta jooksul rahvaarv vähenenud 256.000 võrra ehk ca 9,5 tuhat aastas. Kui nii edasi läheb, siis 30 aasta pärast on Eesti rahvaarv alla miljoni. Piltlikult öeldes, võttes arvesse elanike arvu praegust vähenemist, võib tõdeda: taasiseseisvuse ajal otsekui oleks Eestist üle käinud teine Põhjasõda. ELMAR HOLLMANN, Kärdla, Hiiumaa Kesknädala toimetus õnnitleb südamest oma innukat ja mõtterikast kirjasaatjat, kes 30. mail saab 90-aastaseks. Eluvintsutusi taluma pidanud ausameelse mehe tegevust Eesti riigi hüvanguks on kõrgelt hinnatud - 2008. aastal annetas Vabariigi President talle kui sõjaliste teenetega vabadusvõitlejale Kotkaristi V klassi teenetemärgi.
Viimati muudetud: 29.05.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |