Bush – kristlasest Texase kauboi

PRIIT KUTSER,      24. november 2004


Neli aastat oleme televiisoriekraanilt näinud George W. Bushi armsat ja süüdimatut nägu, mis meenutab jõnglast, kes on äsja saanud mingi pahateoga hakkama ning püüab selle tagajärgedest kõrvale hoiduda. Ta on kui tegelane „Sõrmuste isanda" triloogiast oma kõrvakestega, mis peast eemale hoiavad, ta on nagu väike pärdik, kes ei saa aru, millise käki ta on valmis meisterdanud ning kui mõnikord saabki, siis ei taha seda endale tunnistada ning püüab selle seejärel kellegi teise kraesse veeretada.

Bush on president, kellel on võime keskenduda vaid ühele või kahele asjale korraga. Peale selle on tema tähelepanuvõime väga üürike ning tüdimus saabub kiiresti.
Räägitakse, et sõda Iraagis sai alustatud vaid seetõttu, et see jäi isa-Bushil lõpetamata ja nüüd on Saddam Hussein kui „sünnipäevakink" poeg-Bushilt.

Jänkidel oli kaks kehva valikut
Me teame, et Bush on nõrk juht ja liider pole ta ammugi. Tema selja taga on meeskond, mis on iseenesest hea, kuna viimane on eduka juhtimise seiskohast ülioluline, kuid ka meeskonnapea peaks olema tugev, mitte tegema, mis teised talle ütlevad.
Hämmastav on asjaolu, et George W. Bush polnud enne presidendiks saamist käinud teistes välisriikides peale Mehhiko, mis piirneb Texase osariigiga, kus asub tema rantšo. Ja selline isik juhib Ühendriike, teostades maailmapoliitikat? Mees, kes on välja öelnud, et ta vihkab intelligentsi?
Samas aga pean tõdema, et ega ma ka senaator Kerryst suures vaimustuses pole. Ütleksin pigem, et ameeriklastel oli valida kahe kehva valiku vahel, millest Kerry oleks lihtsalt olnud veidi parem variant.
Paljud analüütikud ja kommentaatorid on arvamusel, et Euroopale oleks Kerry ehk olnud parem kandidaat, kuna siis oleks saanud alustada Euroopa ja Ameerika vahelisi suhteid nn uuelt pinnalt. Samas oleks üldjoontes kõik jäänud ikkagi endistviisi, nagu see ka nüüd paratamatult jääb, kuna Bush võitis valimised.
Huvitav oli vastus, mille president Bush andis ühele ajakirjanikule, kes päris temalt, mis ta arvab Kerry asepresidendikandidaadist senaator Edwardsist. Vastust oli lühike, kuid hea: „Dick Cheneys on ainest presidendiks."

Ameerika ime Dick Cheney
Paistab, et Thomas Moore'i film „Fahrenheit 9/11" ei avaldanud piisavat mõju ameeriklastele, et mitte teha viga, mida nad kahjuks taas kord tegid.
Kõik saavad aru, et minek Iraaki oli viga, kuid president Bush ei taha seda temale omasel kombel üldse tunnistada ja see on „pärand", mille ta oleks jätnud ka Kerryle, kes oleks tahes-tahtmata pidanud Bushi „tööd" Iraagis jätkama.
Siiski on lootust, et Bush ja tema meeskond on aru saanud, et ilma Euroopata ikka ei saa maailma „valitseda" ning midagi konkreetset võetakse ette Ameerika ja Euroopa vahelistes suhetes. Kindlasti tehakse president Bushi meeskonnas muudatusi. Praegu on välja käidud võimalus, et USA n-ö kaitseminister uude teami kuuluma ei hakka.
On teada, et tegelikult juhib USAd hoopis ei keegi muu kui asepresident Dick Cheney, kes on üle elanud ei-tea-mitu südameinfarkti ehk siis mees, kes on tõeline Ameerika Ime!
Dick Cheney on tegelikust võimust tunduvalt rohkem huvitatud kui president Bush ise, kellele presidenditool on pigem auasi, kuna tema isa oli ka ja ju peab siis temagi olema USA president. Kuigi Bush juunior on ametis kaks korda, erinevalt tema isast, kes oli vaid ühe korra, oli Bush seenior oma pojast tunduvalt targem, haritum ja arukam. Võitluse teise ametiaja pärast kaotas ta Bill Clintonile vaid seetõttu, et tal jäi puudu sarmist, mida Clinton võis isegi teistega jagada.

Tavaameeriklasele on Eesti üks USA väikelinn
Paljud ennustasid, et Bushile toob valmistel edu vaid Osama bin Ladeni taldrikul pea, kuid nagu valimistulemustest näha, siis polnud sedagi tarvis.
Samas, vaadates praegusi valimisi, jääb mulje, et Kerry ei ole oma olemuselt nii inimlik, kui paistis Bush. Bush on tavaline cowboy Texasest, kes ei räägi palju, kuid kes on kristlane ja seetõttu oli ja on tal tohutu menu Ameerika Kesk-Läänes, kus inimesed ei tea suurt midagi sellest, mis maailmas toimub, kuid kes käivad igal pühapäeval korralikult kirikus ja esmaspäevast reedeni tööl. Need on inimesed, kes arvavad, et Eesti on mingi linnake kusagil Ühendriikide põhjaosariikides ja Euroopa Liit on kui USA, kuid vahe seisneb selles, et igas „osariigis" räägitakse eri keelt.
George Walker Bushi võiks veel sellisest aspektist vaadata, et ameeriklased valisid endale presidendi, kes neid kõige rohkem meenutab. Usun, et selle lausega on juba kõik öeldud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)