Üliõpilasesinduste kriis

Mihhail Zujev,      01. juuni 2005


Igal aastal kevade lõpus korraldatakse ülikoolides üliõpilasesinduse valimised. Vaatamata tudengite madalale valimisaktiivsusele valitakse uus esindus, uued ülikooli esindajad lähevad EÜLi volikokku. Näiteks Tallinna Ülikooli esindust valis vaid 11 protsendi kõigist ülikoolis õppivatest tudengitest.
Kas üliõpilastel ei olegi huve, mida on vaja kaitsta?
Roman (TLÜ 1. kursus) on üliõpilasesindusest teadlik, kuid abi sealt saanud ei ole. Kui oli vaja tegelda paberimajandusega, kanda üle avatud ülikooli päevaõppevormi ainepunktid, otsida õppejõud, et tähtajaks allkirjastada protokoll, kasutas ta sõprade abi või pidi end iseseisvalt ülikooli bürokraatiast läbi suruma.
Maria (TLÜ 2. kursus) ütleb, et esinduses ei tea keegi midagi. Ainult müüakse ISIC kaarte. Ta pöördus esinduse poole küsimusega tudengite toetuste kohta (põhi- ja transporditoetus), kuid konkreetset vastust ei saanud.
Tallinna Ülikooli üliõpilasesinduse liige Regina Boitsova sõnul korraldas esindus sellel õppeaastal iga kuu ülikooliga seotud üritusi, samuti asutati üliõpilasnõukogud iga teaduskonna juures.
Võibolla seetõttu, et esindus tegeleb peamiselt pidude korraldamisega ja nende kõrvalt muude asjadega, on huvi esinduse valimise vastu madal.
Muidugi, kui üritused korraldatakse niikuinii, ei ole oluline, kes organiseerib. Need organiseerijad võib määrata rektori korraldusega – sisuliselt ei muudaks see suurt midagi.
Esindusse on vaja valida need inimesed, kes tegelikult tööle hakkavad ning võivad mõjutada otsuste langetajaid. Või hoopis palgata kedagi, kelle tööülesandeks on tudengitele abistamine. Esinduse liikmed on ju üliõpilased, neil on oma mured ja seetõttu pole nad alati kättesadavad jne.
Võib-olla tuleks suurendada esinduse pädevuse piire, et tudengitel oleks võimalik reaalselt muuta näiteks õppekorralduseeskirju või toetuse andmise korda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)