Eelarve pole ideaalne, kuid opositsioon tuleb appi!

Järgmise aasta riigieelarves on kulud 8,9 miljardit eurot ja tulud 8,83 miljardit eurot, ent ometigi ütleb peaminister, et eelarve on ülejäägis. Millest see tuleneb? Valitsusele tuleb appi mõiste „struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon“, mis annab alust kõnelda vastutustundlikust ning ülejäägis eelarvest, kuigi iga koolilapski näeb, et tulude ja kulude arvud omavahel kuidagi ei klapi.

Eelarve jätkuvalt miinuses

Juba mitu aastat jutti antakse sügisel üle miinuses eelarve, kuigi peaminister lubab, et juba järgmisel aastal saadakse riigieelarve ka nominaalselt tasakaalu. Aga see „järgmine aasta“ liigub aina aasta võrra edasi. Seejuures võibki valitsus tuua Riigikogule miinuses eelarve, aga opositsioon oma muudatusettepanekuid tehes peab alati tulud-kulud tasakaalus hoidma. Probleem on ju tegelikult selles, et meie maksupoliitika ei too eelarvesse piisavalt vahendeid. Selleks et Eestis läbi viia tõsiseid muudatusi, peame esmalt tegema maksureformi. Seda aga Reformierakonna juhtimisel ei saavuta.

Eelarvest rääkides kiitleb valitsus ennekõike nii pensionide kasvu kui ka haigekassa-eraldiste tõstmisega. Kuid tegemist on avalikkusele puru silma ajamisega, sest seaduses on tõusud varasemalt kokku lepitud. Meid ei oota ees pensionide erakorraline tõus, vaid on iga-aastane indekseerimine, mille kohustus tuleneb pensioniseadusest. Kas ei meenuta see episoodi „Pisuhännast“, kus Piibeleht tuleb Westmanni tütart kosima Westmanni-härra enda varaga?

Tulud/kulud

Kui vaadata 2016. aasta riigieelarve tulude-poolt, siis maksutulud peaksid plaanide kohaselt kasvama küll üle 5 protsendi, kuid kasvust arvuliselt 55,5 miljonit eurot moodustab kütuseaktsiis. Siin sobib meenutada neid aktsiisitõuse, mille tulemusena kütuseaktsiisi laekumine eelarvesse 12,8 protsendi võrra suureneb. Diislikütuse aktsiis tõuseb järgmise aasta veebruaris 14 protsenti, tõuseb ka eriotstarbelise diislikütuse aktsiis, bensiini aktsiis tõuseb 10 protsenti ning maagaasi aktsiis tõuseb 20 protsenti. Ei ole saladus, et kõrgemad kütusehinnad tähendavad automaatset hinnakasvu ka teistes eluvaldkondades.

Kütusehinna tõus mõjutab otseselt ka meie põllumehi, kes vajaksid kõige enam toetust. Võib väita, et põllumehed on täna ilmselt taasiseseisvumisaja kõige suuremas kriisis. Venemaa impordikeeld, madal piima kokkuostuhind ja seakatk on tekitanud olukorra, kus agraarsektor vajab riigipoolset toetust. Euroopa Liit lubab Eestil toetada oma põllumajandustootjaid kuni 2020. aastani täiendavalt enda riigieelarvest.

Paraku teeme seda väga vähe. Järgmisel aastal oleks maksimaalne lubatud üleminekutoetus 21,5 miljonit eurot. Selle asemel toetab riik meie põllumajandussektorit 4,6 miljoni euroga. 101 traktorit Toompeal oli küll muljetavaldav, kuid tundub, et põllumeeste sõnum ja mured ikka ei jõudnud istuvale valitsusele kohale.

Sotside luhtunud lootused

Lisaks põllumeeste ootustele on eelarves jäänud katmata ka sotside ootused, mille alusel koalitsioonilepet täiendati. Õpetajate palgatõusuks raha pole. Eriti vähene on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, mis peaks suurendama tulumaksusüsteemi progressiivsust ning aitama ennekõike just madalapalgalisi inimesi. Maksuvaba tulu tõuseb järgmisel aastal 154 eurolt 170 eurole – kuigi sotsiaaldemokraadid tahtisid koalitsioonilepingu avamise ajal tõsta tulumaksuvaba miinimumi ju 400 euroni kuus! Planeeritav 16-eurone tõus ei tundu olevat see, mille järele sotsid läksid.

Tuletan meelde, et koalitsioonileppe näilist avamist reklaamisid sotsiaaldemokraadid suure töövõiduna. Nüüd näeme, et tulemus oli üsna kasin. Sellise tempoga jätkates jõuame 400-eurose tulumaksuvaba miinimumini viieteistkümne aasta pärast. Omal ajal lubas Reformierakond viieteistkümne aastaga Euroopa rikkamate hulka jõuda. Seega üsna sümboolne arv.

Olgugi et tuleva aasta eelarve pole kaugeltki ideaalne, on sellest võimalik teha korralik asi. Keskerakond esitab eelarvesse kindlasti muudatusettepanekuid, ning kui valitsuskoalitsioon võtab meie mõtteid kuulda, siis on võimalik eelarve suuremad probleemid üheskoos ära parandada.

KADRI SIMSON,

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht

Jaga |