Valimised Iraani moodi

Iraanis võib ennast presidendikandidaadiks esitada iga vähemalt 18-aastane kodanik, kuid kandidatuurid vaatab läbi vaimulikest ja juristidest koosnev põhiseaduse järelevalve nõukogu. Riigis, kus riik ja religioon ei ole lahutatud, näeb põhiseadus ette, et presidendiks kandideerija peab olema Iraani päritolu, omama administratiivset võimekust ja oskusi, suutma ette näidata häid tulemusi enda varasemast tööst, olema usaldusväärne ja jumalakartlik, veendunult uskuma Iraani Islamivabariigi aluspõhimõtteid ja ametlikult järgitavat õpetust.

Enda kandidatuuri registreeris sel korral 1636 inimest, neist 137 naised. Noorim oli 18-aastane, vanim 92-aastane. Valimistele lubas põhiseaduse järelevalve nõukogu neist ainult kuus. Põhjuseid, miks üks või teine kandidaat tagasi lükatakse, ei avalikustata, kuid neid tutvustatakse igale konkreetsele kandidaadile endale.

Tagasilükatud kandidaatide hulgas oli nüüd ka Iraani eelmine president Mahmud Ahmadinežad, kes vastandus aastatel 2005–2013 ametis olles teravalt Ameerika Ühendriikidele ja oli tuntud kui Iraani tuumaprogrammi tugev toetaja. Ta on hiljemgi rõhutanud: iraanlased ei tohi unustada, et USA on nende vaenlane. Ahmadinežad võitis valimised kahel korral väga tugeva ülekaaluga, aga kuna seadus ei võimalda olla presidendiks üle kahe ametiaja järjest, siis ei saanud ta 2013. aastal enam kandideerida, ja toona valiti tema asemele pingelõdvenduspoliitikat pooldanud reformistide kandidaat Hasan Ruhani.

Ahmadinežad, kes ohustanuks nüüd ilmselt tõsiselt Ruhani positsiooni, jäi küll filtrisse kinni, aga mõned teised konservatiivid lasti sealt siiski läbi. Muhamed Bagir Galibaf, kes sai 2005. aastal Ahmadinežadi järel Teherani linnapeaks ja jäi nelja aasta eest presidendivalimistel Ruhanile alla, loobus viimasel hetkel (pärast valimisdebatte) Ibrahim Raisi kasuks, kelle väljavaated näisid olevat veidi paremad. Senine asepresident Išak Džahangiri loobus seepeale omakorda kohe Ruhani kasuks. Nii jäi nüüd lõpuks alles ainult neli kandidaati. Ja võitjana väljus sellest mängust Ruhani, keda toetas 57% valijatest.

Enne valimisi kehtestasid USA ja Iraan küll vastastikku taas väiksemaid sanktsioone, aga paremini iseloomustab nende suhteid praegu see, et Iraani välisminister kutsus Kanadas elavaid Iraani kodanikke üles minema valima Ameerika Ühendriikidesse, sest bürokraatlikel põhjustel ei saanud Iraan avada Kanadas ühtegi valimisjaoskonda. (Kanada seaduste kohaselt saavad välisriikide valimisjaoskonnad tegutseda ainult nende diplomaatilistes esindustes, ja Iraanil seda Kanadas praegu ei ole, kuid sula kahe riigi suhetes jätkub.)

Kesknädal

Jaga |