![]() 10 põhjust, miks Ilves ei sobi mitte ainult presidendiks, vaid ühelegi teisele valitavale ameK. Jaak Roosaare, 13. september 20061. Tema ülimalt edev, ülbe ja ennastkiitev iseloom. 2. Ütles eestlaste kohta "rämps rahvas". 3. Olles välisminister, ütles ta intervjuus Wall Street Journal'ile: "Who the fuck are the Balts to us?". Loomulikult tekitas see lätlaste ja leedulaste hulgas pahameelt. Näiteks USAs oleks kabinetiliige märksa pehmema väljendi eest otsekohe tagandatud ja tema poliitiline karjäär oleks igaveseks lõppenud. 4. Häbiväärne käitumine Ernst Jaaksoniga. Suursaadikuna ei vastanud ta Jaaksoni kõnedele ega suvatsenud enamasti ka tagasi helistada. Välisministrina lükkas ta edasi Jaaksoni matused, et oma reisigraafikut mitte muuta. Seejärel jõi ta end Jaaksoni matustel avalikult purju. 5. Tema liigne alkoholilembus. Näiteks nägi rahvas teda USA Lääneranniku Eesti päevadel nii joobnuna, et kaks meest pidid teda püsti hoidma. 6. Tema kummaline seisukoht EestiVene piirileppe suhtes. Ilves toetas leppe allakirjutamist ja ratifitseerimist ning on valmis loobuma selle preambulast. 7. Oma vene päritolu populistlik käsitlemine. Tõsiasja, et tema üks vanaema oli venelanna, serveerib Ilves venelastele kui tõendit, et on neile peaaegu omainimene, keda pole põhjust karta. 8. Viis, kuidas ta jättis maha oma esimese (ja väga sümpaatse) abikaasa. 9. Andis pärast Lennart Meri surma mõista, et on viimase väljavalitu. See ei vasta tõele, sest kui Meri üldse kedagi oma mantlipärijaks tunnistas, siis oli see Jüri Luik. Meri ja Ilvese suhted pingestusid pärast seda, kui Ilves soovitas Meril teist korda mitte kandideerida ja ennast toetada. 10. On väidetud, et ta on kõva naistemees. Sellisena oleks Ilves ohtlik, sest oleks kergesti shantazheeritav… Kindlasti on põhjusi veelgi. Aga IGA siinesitatud põhjus ISEENESEST on piisav, et välistada Ilvese rolli Eesti rahva liidrina. Siinöeldut teades ei saa ükski puhta südametunnistusega inimene Ilvese kandidatuuri toetada juhul muidugi, kui ta peab silmas Eesti riigi ja rahva huve. Juristikutsega autor oli Riigikogu liige 1992-1995 (ERSP) Viimati muudetud: 13.09.2006
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |