Olev Kulli eestvedamisel taastatakse Tapikul Vabadussõja võidualtar

Olev Kull arvab, et on ajaloohuvi pärinud ennekõike emalt, pühendunud koduloolaselt ja õpetajalt Helle Kullilt (1927-1994), kes ajalehtedesse pidevalt möödanikuhõngulisi artikleid kirjutas ja Eesti Rahva Muuseumi aktiivne korrespondent oli. „Enne igavikuteele minekut soovis ema, et hakkaksin tegelema Tapikul asunud Vabadussõja võidualtari uuesti ülesehitamisega. Altar oli Tapiku mõisa territooriumil. Nii otsustasin eelmiselt omanikult Tapiku mõisa ära osta. Oma osa on siin nostalgial. Olen Tapiku kandis ka lapsepõlves elanud ja ka kaheksaklassilises koolis käinud. Arhitektuuriliselt pole Tapiku mõis ehk kuigi esinduslik klassikalise mõisa mõttes. Pigem meenutab see suurt talutare, mulle annabki aga just see hoonele omapära.“

16. juulil külastas Tapiku mõisa majandus-ja taristuminister Kadri Simson, kes pani mõisaparki koos Keskerakonna Jõgevamaa juhtide Andres Vääni, Vello Luki ja Aare Olgoga serbia kuuse kasvama. Põltsamaa valla osaühingust Pruuli Puukool valis puu välja Andres Vään.

Kauge hiinlane

„Kadri Simsoni külaskäik oli hingekosutav sündmus. Igasugune puu väärib istutamist. Puu istutamisel ministri poolt on juures tugev boonus,“ ütles Kull. Väljanägemiselt mõneti muistset eestlast meenutav mees ütles, et Vabadussõja altariks toodud kivi kutsub kohalik rahvas „kaugeks hiinlaseks“.

Graniit on toodud Hiinast ja sellel maal on tehtud ka vormimistööd. Võidualtari pidulikule avamisele 12. augustil tulevad kõik, kes sündmust oluliseks peavad. Avamine on aga vaid selle protsessi esimene etapp. Tööd jätkub edaspidigi. Näiteks on tarvis rajada uus kiviaed. Mälestusmärk vajab pidevat hooldust ja korrashoidmist. Ligi kahe meetri kõrgune Tapiku Võidualtar avati esmakordselt 1936. aastal ning lasti õhku 1941.

Tapiku mõisahoone korrastamine toimub eeskirjades lubatud piires.

„Parandan korstnaid ja küttekoldeid. Neid töid tohib teha ilma eriprojektita. Kogu tegevus käib aga selle nimel, et saada hoonele peale katus,” rääkis Kull.

Eestimaa tulevikku suhtub ta optimistlikult. „Võimulolijad peaks aga senisest veelgi rohkem hoolt kandma selle eest, et võimalikult palju inimesi maale elama jääks või siia tagasi koliks. Ühtlasi usun, et töötegemise võimalusi leidub tänapäeval igal pool. Tarvis on vaid tahet ja oskust endale tööd leida. Oluline on edendada ka kogukonna tunnet ja ühistegevust. Ka Tapiku Vabadussõja altari taastamisele aitas kaasa ligi kahekümne inimese annetamine. Samuti oli toetajate hulgas juriidilisi isikuid.“

Vaba mees

Kull märkis, et samaväärseks Vabadussõjaga hindab ta Eesti ajaloos 13. sajandi esimesel poolel toimunud muistset vabadusvõitlust. „Ma ei nõustu ajaloolastega, kes kipuvad kaheksasaja aasta taguste lahingute tähtsust alahindama.“

Erialalt on Kull jurist. Enne pensionile jäämist töötas ta politseis, kus oli ka kriminaalpolitseinik ning positsioonilt komissar. „Politseiaastatele tagasi vaadates tunnen head meelt, et Eestis on kadunud üheksakümnendate aastate julmus ja omavoli. Nüüd oleme jõudnud õigusriigi staatusesse.“

„Kull on vaba mees nagu Gabrielgi filmis „Viimne Reliikvia“. Ta mõtleb ja otsustab ise. Oleks aga tõeliselt hea meel, kui ta sooviks oma eestimeelsust ja talupojamõistust rakendada ka peatselt valitavas Põltsamaa vallavolikogus ja tuleks kandideerima Eesti Keskerakonna nimekirja,“ ütles erakonna Jõgevamaa piirkonna juht ja Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään.

Jaan Lukas

Jaga |